Trumpi vabariiklaste kontrolli all olev Senat toetas esmaspäeva õhtul Barretti kandidatuuri häältega 52–48. Vastu hääletasid kõik 47 demokraati ja kõigest üks vabariiklane, senaator Susan Collins Maine'ist.
48-aastane Barrett andis veel sama päeva õhtul ametivande president Trumpi kõrval Valges Majas.
Tema ametisse nimetamine annab vabariiklastele tõenäoliselt järgnevateks aastakümneteks ülemkohtus kindla kuus kolme vastu konservatiivse enamuse.
Tegemist on juba kolmanda vabariiklasest Trumpi poolt ametisse määratud ülemkohtu kohtunikuga Neil Gorsuchi ja Brett Kavanaughi järel. Võimalus selleks avanes eelmisel kuul, kui suri liberaalide ikoon, ülemkohtunik Ruth Bader Ginsburg.
Oma senises ametis apellatsioonikohtu kohtunikuna on Barrett seisnud kindlalt konservatiivsetel positsioonidel, toetades nii karmi immigratsioonipoliitikat kui piiranguteta relvakandmise õigust.
48-aastane Barrett ise ütles Senati õiguskomitee kuulamisel selle kuu algul, et toob ülemkohtusse mõningaid uusi vaatepunkte, olles seal esimene kooliealiste laste ema. „Kohtud ei ole mõeldud lahendama iga probleemi ega parandama iga viga meie avalikus elus,” ütles seitsme lapse ema Barrett.
Tema sõnul väärivad ameeriklased sõltumatut ülemkohut, mis tõlgendab põhiseadust ja seadusi nii, nagu need kirjutatud on. Oma õiguslikku filosoofiat võrdles ta oma konservatiivse mentori, kohtunik Antonin Scalia omaga.
Abordiõiguse eest seisvad ühingud on väljendanud muret, et ülemkohtunikuna aitab Barett ümberpöörata 1973. aasta otsuse, millega abordikeeld üleriigiliselt tühistati. Abordivastaste rühmituste meelest on Barrett aga ainuõige valik.
