Vladimir Sazonov: vaevalt, et Lukašenka ise võimust loobub
Tänase päeva jooksul kommenteerib Delfi kommentaariumis välisuudiseid välispoliitika ekspert Vladimir Sazonov. Taavi Minnik küsis talt kas Valgevene protestidest on õhk välja visisemas.
Sazonov rõhutab, et võimalikud on erinevad tulevikustsenaariumid, aga Lukašenka vabatahtliku lahkumise peale lootma ei maksa jääda.
Valgevene opositsioon kutsus selle nädala alguses alustama üldstreiki. Kuidas inimesed reageerisid?
Raske hinnata, sest Lukašenka režiim üritab kontrollida infovooge, mis riigist välja liiguvad ja peale selle pandi ka piirid kinni, põhjendades seda küll ametlikult COVID-19 levikuga. Opositsioon esitas Lukašenkale ultimaatumi, aeg sai täis, Lukašenka tagasi ei astunud ning tema vastased reageerisid tavapäraselt tulles tänavatele. Üldstreik pole muidugi nii ulatuslik kui ootasid Tsihhanovskaja ning teised opositsionäärid.
Nende eeskujuks on ikkagi Solidarność ja poolakate kommunistide-vastane üldstreik 1980ndatel. Selliseid mastaape valgevenelaste üldstreik kindlasti ei saavuta?
Ilmselt mitte. Oktoobri lõpus oli Minskis tänavatel hinnanguliselt 100 000 Lukašenka-vastast, võib-olla rohkem, võib-olla vähem. Tänavatel on pigem siiski rohkem noored inimesed. Kuigi mõned riigiettevõtted alustasid streiki, sealhulgas väljaspool Minskit, kuid kui suur on ettevõtete streik on raske hinnata, vaatame mis toob tulevik.
Mulle on jäänud mulje, et protestid Valgevenes on vaikselt raugemas. Valgevene võimud üritavad muidugi teha kõik protestide ja streikide lämmatamiseks. Seda tehakse väga karmide meetmetega. Jõuametid üritavad miitingud juba eos maha suruda, kammides läbi demonstrantide võimalikke kogunemiskohti.
Käib pidev hirmutamine, näiteks Lukašenka on öelnud, et protestivad tudengid tuleb ülikoolidest välja visata ja sõjaväkke saata. Lisaks ähvardab streikijaid vallandamine. See tähendab omakorda seda, et tõenäoliselt inimesed ei tule enam nii arvukalt tänavatele ja protestijaid on vähem kui lootis opositsioon.
Põhimõtteliselt sai protestijatel enne raha otsa kui Lukašenkal?
Teatud mõttes võib nii öelda. Lukašenka sai Venemaalt rahalist toetust – see tähendab 1.5 miljardit laenu USA dollarites. Mis puudutab Lukašenka-vastaseid, siis on selge, et varsti tuleb talv peale, ilmad lähevad halvemaks ning inimesi pekstakse ja ähvardatakse. Arvata võib, et protestijate arv väheneb. Lukašenkat toetavad jõustruktuurid ning Putini-Venemaa ja võib arvata, et see režiim suudab vegeteerida veel pikemat aega. Kuid midagi prognoosida on raske.
Tuleviku ennustamine on raske, aga millised arengud Teie arvates Valgevenes lähema poole aasta perspektiivis ees ootavad? Kas näeme erakorralisi presidendivalimisi?
Siin võib olla mitu stsenaariumit. See võimalus, et tulevad erakorralised valimised muidugi eksisteerivad ja Lukašenka võib ise omal tingimustel lahkuda. Seda välistada ei saa. Üpris võimalik, et Venemaa tahaks Lukašenka asemel näha mõnda paindlikumat ja Moskvale sobilikumat inimest. Ning samas on ka Lukašenka-vastane opositsioon suhteliselt venemeelne ja ka Valgevene eliit on paljuski orienteerunud Venemaale, sest Valgevene sõltub tugevalt Venemaast (sh majandus, energeetika, äri).
Teisalt tundub, et Lukašenka väga naudib võimu ja hoiab sellest kramplikult kinni. Selle pärast on raske öelda kas poole aasta jooksul midagi juhtub. Ta võib püsida mõned kuud, aasta või isegi rohkem. See on võimalik, aga raske öelda kuidas asjad tegelikult lähevad.
Islam Karimovi ja Nursultan Nazarbajevi rekordeid võimul oldud aastate osas ta vaevalt enam üle lööb?
Vaevalt, et ta enam järgmised neli-viis aastat enam Valgevenet juhib. Eks Kreml võib talle vihjata ja ilmselt on ta ka ise mõelnud, kes võiks olla sobilik kandidaat. See võib nii minna, aga hetkel tundub et Lukašenka pole nõus võimust loobuma. Kremlile pole ta kõige sobilikum partner, kuid ka nemad ei kavatse lubada, et tuleks „oranž revolutsioon” ja kukutataks Valgevene diktaator, kellega on harjutud asju ajama.
Variante on igasuguseid ja väga raske on midagi tõsikindlat oletada.
*Sellest sügisest avaldavad ekspertkommentaatorid oma arvamusi edaspidi Ärilehe, päevauudiste, välisuudiste, Naisteka, Kroonika, Forte, Arvamuse ja Delfi Spordi rubriikides.
