Armeenia palus Venemaalt ametlikult julgeolekuabi
Teade, mis tõenäoliselt suurendab veelgi konflikti eskaleerumise väljavaadet, saabus pärast seda, kui Armeenia ja Aserbaidžaan ei suutnud reedel Genfis Mägi-Karabahhi konflikti üle peetud läbirääkimistel uues relvarahus kokku leppida, vahendab AFP.
Venemaal on Armeenias sõjaväebaas ja Jerevaniga on sõlmitud kaitseleping.
"Armeenia peaminister on palunud Venemaa presidendil alustada kiireloomulisi konsultatsioone, et määrata kindlaks abi liik ja suurus, mida Vene Föderatsioon võib Armeeniale oma julgeoleku tagamiseks pakkuda," seisis tänahommikuses avalduses.
Aserbaidžaan ja Armeenia on kibedas konfliktis Mägi-Karabahhi üle, kuna Jerevani toetatud etnilised armeenlased haarasid 1990. aastatel toimunud sõjas kontrolli mägise provintsi üle, kus toona hukkus 30 000 inimest.
Värsked kokkupõrked puhkesid tänavu 27. septembril ja sõjategevus on jätkunud vaatamata korduvatele rahvusvahelistele püüdlustele relvarahu kindlustamiseks.
Venemaa on varem öelnud, et tema kaitsepakt Armeeniaga ei laiene eraldatud Mägi-Karabahhi piirkonnale. Armeenia valitsusjuht Pašinjan ütles aga oma kirjas Putinile, et vaenutegevus läheneb Armeenia piiridele, ja kordas, et Aserbaidžaanil on liitlane Türgi, kes teda sõjaliselt toetab.
Ta palus Moskva abi, tuginedes kahe riigi tihedatele sidemetele ning 1997. aastal sõlmitud sõpruse, koostöö ja vastastikuse abi lepingule.
Vaenupooled on Venemaa, Prantsusmaa ja USA vahendatud kõnelustel juba kolm korda kokku leppinud relvarahus, kuid ükski neist pole jäänud püsima kauemaks kui loetud minutiteks.
Alates lahingute algusest on teatatud enam kui 1200 hukkunust mõlemal poolel, kuid arvatakse, et tegelik hukkunute arv on oluliselt suurem.
