77-aastasest demokraadist saab riigi 46. president pärast valimiskampaaniat, milles ta keskendus koroonaviiruse pandeemia tõkestamisele ja lubas liita sügavalt lõhenenud rahva, kes andis tänavustel valimistel mõlemal poolel oma kandidaadile rekordarvu hääli.

"Ületades enneolematud takistused, tuli rekordarv ameeriklasi hääletama. Tõestades, et demokraatia tuksub sügaval Ameerika südames," ütles Biden, lubades, et temast saab kõigi ameeriklaste president.

Võidu võtmine demokraatide poolt tähendab ka, et 56-aastane California senaator Kamala Harris on USA ajaloos esimene naine, kes kuulutatakse asepresidendiks. Jamaicast ja Indiast pärit immigrantide tütrest Harrisest saab ühtlasi esimene mustanahaline naine selles positsioonis.

Ametis olev vabariiklasest president Donald Trump keeldus laupäeval Bidenile allajäämist tunnistamast, nähes oma kaotuse taga valimispettust ja teatades, et juriidiline võitlus on alles ees.

Võitja väljakuulutamisega läks tänavu aega neli päeva ning selleni jõuti alles pärast seda, kui võtmeosariigis Pennsylvanias kasvas Bideni edu Trumpi ees 30 000 hääleni, mis tähendas, et riigipeal ei olnud enam võimalik tulemust enda kasuks pöörata.

Joe Bidenit saatis edu, kui ta suutis kindlustada oma toetuse kõikides 2016. aastal demokraat Hillary Clitnoni poolt võidetud osariikides, aga ka Michiganis, Wisconsinis ja Pennsylvanias, kus eelmisel korral toetati Trumpi. Veel kolme võtmeosariigi Arizona, Georgia ja Põhja-Carolina tulemus on lahtine, ent isegi juhul, kui vabariiklane suudab neis kõigis võita, see üldtulemust ei muuda.

"Tõsiasi on, et valimised ei ole kaugeltki läbi," väitis aga president Trump.


Hea eestlane USA-s, saada oma muljeid ning fotosid ja videoid valimismelust vihje@delfi.ee!