Bideni prioriteet pärast ametisse astumist hakkab olema võitlus koroonapandeemiaga
Biden liigub juba edasi oma plaanidega võimu üle võtmise ajaks jaanuaris, kuigi Donald Trump ei ole veel kaotust tunnistanud ja Bideni võit on alles projektsioon, sest hääli endiselt loetakse, vahendab BBC News.
Teadete kohaselt on Bidenil kavas anda föderaalvalitsusele mitu täidesaatvat korraldust, mis ei nõua kongressi heakskiitu ja mis on mõeldud mõnede Trumpi vastuoluliste otsuste ümberpööramiseks.
* Biden ühineb uuesti Pariisi kliimakokkuleppega, millest USA lahkus ametlikult kolmapäeval.
* Biden tühistab Trumpi otsuse USA maailma terviseorganisatsioonist (WHO) lahkumise kohta.
* Biden tühistab reisikeelu seitsme moslemiriigi kodanikele.
* Biden taastab president Barack Obama aegse poliitika, mille kohaselt said sisserändaja staatuse dokumentideta migrandid, kes sisenesid USA-sse lapsena
Laupäeval oma esimeses kõnes valitud presidendina ütles Biden, et on aeg ravida, ja lubas mitte lõhestada, vaid ühendada. Pöördudes otse Trumpi toetajate poole, ütles Biden: „Me peame lõpetama oma oponentide vaenlasena kohtlemise.”
Biden ja asepresidendiks valitud Kamala Harris on avanud võimu ülevõtmise veebilehe ning öelnud, et meeskond keskendub ka majandusele, rassismi vastu võitlemisele ja kliimamuutusele.
Valge Maja lähenemises koroonaviirusele lubab Biden suurt muutust pärast seda, kui Trump pisendas selle tõsidust ega järginud ise kaitsemeetmeid nagu maski kandmine või sotsiaalse distantsi hoidmine.
Bideni meeskond on teatanud, et tagab kõigile ameeriklastele ligipääsu regulaarsele ja tasuta testimisele ning annab selgeid, järjepidevaid ja tõenditel põhinevaid juhiseid. Töögruppi hakkavad juhtima endine peakirurg Vivek Murthy ning endine toidu- ja ravimiadministratsiooni volinik David Kessler.
Biden tahab ka üleriigilisi maskikandmisreegleid, mis peaksid tema sõnul päästma tuhandeid elusid. Ta kavatseb kutsuda iga ameeriklast maski kandma, kui nad on inimeste keskel väljaspool oma leibkonda, ning tahab, et osariikide kubernerid ja kohalikud võimud muudaksid selle kohustuslikuks.
Bideni administratsiooni üks keskseid teemasid hakkab olema ka rassismi vastu võitlemine. Biden tahab selliseid meetmeid nagu parem ligipääs taskukohastele elamispindadele mustade ja vähemuste kogukondadele, võrdset kohtlemist ja tasu töötajatele ning nõuab, et USA keskpank Föderaalreserv teeks rohkem rassilise varalise ebavõrdsuse vähendamiseks.
Biden tahab keelata ka kägistamisvõtted, millel on olnud oma osa palju kära tekitanud surmajuhtumites politseinike käte läbi, peatada politsei „sõjarelvadega” varustamise ja luua üleriigilise politsei järelevalve komisjoni.
Veel kavatseb Biden kahandada vangide arvu, mis on praegu ühe kahe miljoni ja suurim maailmas. Ebaproportsionaalselt suur osakaal on sealjuures USA vangide hulgas mustadel ja vähemustel. Biden tahab rohkem keskenduda „lunastusele ja rehabiliteerimisele”.
„Meie kriminaalõigussüsteem ei saa olla õiglane, kui me ei juuri süsteemist välja rassil, sool ja sissetulekul põhinevat ebavõrdsust,” öeldakse Bideni plaanis.
Mõnedes osariikides endiselt loetakse hääli ja tulemused ei ole ametlikud enne nende lõplikku kinnitamist, mida tehakse igas osariigis valimistele järgnevatel nädalatel.
Tulemused tuleb kinnitada enne seda, kui 538 valijameest kohtuvad osariikide pealinnades 14. detsembril oma häält andma.
Valijameeste hääled peegeldavad tavaliselt iga osariigi rahvahääletuse tulemust, aga mõnedes osariikides ei ole see ametlik nõue.
Uus president peaks ametivande andma 20. jaanuaril.
