Hiljutised terviseameti andmed näitavad, et viirus levib ka teadaolevatest kolletest väljaspool ja suure osa uute haigestumisjuhtumite puhul pole teada, kust nakkus on saadud. Samuti on suur nende nakatunute osakaal, kel tuntavaid haigusnähte pole. Tartu ülikooli peremeditsiini professori ja seireuuringu juhi Ruth Kalda sõnul on olukord võrreldes oktoobri algusega, kui toimus eelmise seireuuringu viimane etapp, palju muutunud.

„Selleks et viiruse edasise leviku ohjeldamiseks teadlikumalt meetmeid planeerida, on tarvis saada ülevaade viiruse tegelikust levimusest elanikkonnas. Meie uuring on tähtis ennekõike just viiruse varjatud leviku hindamisel. Esindusliku juhuvalimiga saame tõetruu pildi ka haigustunnusteta nakatunute hulgast, kes perearstide kaudu testima ei jõuaks,“ selgitas Kalda. „Mida suurem on varjatud levik, seda suuremat haiguspuhangut võib lähinädalate jooksul oodata. Haigestunute hulgas võib kahjuks olla aga ka neid, kes põevad haigust raskelt ja satuvad haiglasse,“ lisas Kalda.

Neli uuringulainet varasemast suurema valimiga

Seireuuring tehakse neljas etapis. Iga etapi vältel võetakse juhuvalimi põhjal proove 2400–2500 inimest.

Uuringuvalimisse sattunud inimesel palutakse vastata küsimustikule. Seejärel tuleb anda ninaneeluproov. Seda saab teha eri meditsiiniasutuste avalikes proovivõtupunktides, mille tööd koordineerib Medicum. Puudega inimesed, eakad ja teised piiratud liikumisvõimalusega inimesed saavad proovi andmiseks tellida koju testimisbrigaadi. Proovid transpordib Synlab oma Tallinna laborisse, kus neid analüüsitakse. Analüüsitulemustega saab igaüks tutvuda tervise infosüsteemis aadressil digilugu.ee. Kõiki uuringu käigus tuvastatud nakatunuid küsitletakse regulaarselt, et jälgida haiguse kulgu.

Uuringus osalemine on vabatahtlik, kuid epidemioloogiliselt keerulist olukorda arvestades paluvad teadlased kõigil valimisse sattunud inimestel kindlasti osaleda. „Kõigi uuringusse kutsutute koostöövalmidusest sõltub, kas saame viiruse levikust võimalikult täpse pildi. See annab vajaliku info viiruse leviku tõkestamiseks otstarbekate meetmete valikuks ja aitab meil viiruslainega võimalikult paremini hakkama saada,“ selgitas Kalda.

Uuringuga seotud teadlaste ringi Tartu ülikoolis kuuluvad eksperdid peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudist, genoomika instituudist, arvutiteaduse instituudist, matemaatika ja statistika instituudist ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudist.

Küsitlust alustab Kantar Emor teisipäeval. Proove koguvad ning analüüsivad Synlab ja Medicum. Seireuuring läheb maksma 880 000 eurot, mis tuleb haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena