Guardian: Trumpi ajastu lõpp annab löögi unistusele ülemaailmsest parempopulistide ristisõjast
Kui Joe Bideni võit USA presidendivalimistel hakkab kohale jõudma, näib unistus ülemaailmsest parempopulistide ristisõjast purunema hakkavat, kirjutab ajaleht Guardian, mainides muu hulgas ka Mart Helme Eesti siseministri ametist tagasiastumist.
Guardiani hinnangul ei pruugi Trumpi ametiaja lõpp tähendada veel parempopulistide allakäigu algust, aga kindlasti jäävad nad ilma võimsast motivatsioonitegurist ja see muudab ka ülemaailmset poliitilist õhkkonda, mis näis viimastel aastatel nende kasuks kujunevat, vähemalt kuni koroonaviiruse saabumiseni.
Brasiilia presidendi Jair Bolsonaro jaoks, kes ei ole veel Bideni võitu tunnustanud, oli Trumpi kaotus suur löök. „Ta panustas tõesti Trumpi võidule ... Bolsonaro teab, et osa tema projektist sõltub Trumpist,” ütles Brasiilia Getúlio Vargasi fondi politoloog Guilherme Casarões.
Kui Trumpi-vaba tuleviku tegelikkus eelmisel neljapäeval kohale jõudis, püüdis Bolsonaro teadete kohaselt presidendipalees tuju tõsta, öeldes oma ministritele, et tal ei ole nüüd muud valikut, kui visata oma Trumpi-meelne välispoliitikaguru Filipe Martins hoone kolmanda korruse aknast alla.
USA valimistulemus andis löögi bolsonarismile, mis on kujundatud trumpismi järgi ja võib nüüd kaotada osa oma särast. Maailma näitelaval tähendab see seda, et Brasiilia on kaotanud tähtsa liitlase. See teeb lõpu Bolsonaro unistusele juhtida rahvusvahelist parempoolset ristisõda, nagu ütles Brasiilia tuntud poliitikakommentaator Eliane Cantanhêde.
„Kes hakkab ilma Trumpita seda juhtima? Brasiilia, Poola ja Ungari?” küsis Cantanhêde. „Pidu on läbi ... Keegi ei võtnud seda niikuinii tõsiselt, aga nüüd, ilma Trumpita, nad lihtsalt naeravad.”
Ungari peaminister Viktor Orbán, keda Trumpi endine peastrateeg Steve Bannon nimetas kord „Trumpiks enne Trumpi”, asetas end enne valimisi samuti kindlalt Trumpi selja taha, öeldes, et tal ei ole plaani B Trumpi kaotuse puhuks.
„Ma olen veendunud, et president Trump on päästnud konservatiivse Ameerika ja saanud üheks suuremaks Ameerika presidendiks. Ma soovin talle ja meile endale täielikku edu nendel valimistel,” ütles Orbán veidi enne valimisi.
Trump saatis Orbánile mee moka peale määrimiseks Budapesti suursaadikuks oma vana sõbra, juveelimagnaadi David Cornsteini.
Orbáni sõnul tulenes tema toetus Trumpile osaliselt sellest, et Ungari on väsinud demokraatlike poliitikute õpetussõnadest.
„Ma kahtlen, et enamik paremäärmuslikke juhte tunneb, et Trumpi kaotus mõjutab nende valimisedu. Samuti ei muuda see tegelikult nende ligipääsu Valgele Majale, mis oli piiratud ka Trumpi ajal,” ütles Georgia ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Cas Mudde. „See, mille üle nad peamiselt muretsevad, on see, mida Orbán on nimetanud „liberaalseks imperialismiks” – USA kriitika demokraatia murenemise ja inimõiguste rikkumise suhtes naasmine üle maailma.”
Enamik populiste on oodanud Bideni õnnitlemisega nii kaua kui võimalik ja teinud seda siis pika hambaga või jäänudki vait. Orbán saatis õnnitluse pühapäeval, aga Ungari ja Poola riigitelevisoonid näitasid Trumpi valimispettuse süüdistusi ja väitsid, et tulemus on endiselt lahtine.
Mehhiko president Andrés Manuel López Obrador ehk AMLO ei õnnitlenud Bidenit samuti kohe, öeldes, et ootab, kuni kõik kohtuvaidlused on peetud.
Sloveenia peaminister Janez Janša läks veelgi kaugemale, õnnitledes Trumpi valimisvõidu puhul juba kolmapäeva hommikul.
Pärast seda on Janša öelnud, et Sloveenia on ka jätkuvalt USA-ga partner, kuigi ta on korduvalt säutsunud, et esmaspäevane teade läbimurdest koroonaviiruse vaktsiiniga oli kahtlane ja seda võidi kinni hoida USA presidendivalimiste möödumiseni.
„Eestis, kus paremäärmuslik EKRE partei eelmisel aastal koalitsioonivalitsusse toodi, viisid avaldused Trumpi kohta erakonna juhi ja siseministri Mart Helme poolt täiemahulise poliitilise kriisini. Helme, kes nimetas Bidenit ja tema poega Hunterit „korrumpeerunud tegelasteks”, ütles, et ta usub, et Trump kuulutatakse lõpuks võitjaks. „See juhtub tohutu võitluse, võib-olla isegi verevalamise tagajärjel, aga õiglus võidab lõpuks,”” kirjutab Guardian.
Guardian märgib, et mitte kõik Euroopas ei ole aga valmis surema Trumpi tõenditeta valimispettuse süüdistuste eest seistes.
Prantsusmaal, kus ühe küsitluse järgi soovis Trumpi võitu vaid 14% vastanutest, püüdis paremäärmuslaste juht Marine Le Pen enne järgmise aasta valimisi võimalikult neutraalseks jääda.
Kuigi Le Pen tervitas Trumpi võitu 2016. aastal ja ütles pärast USA nüüdseid presidendivalimisi, et Trump on ajaloos õigel poolel, ei ole ta valimispettuse süüdistustega kaasa läinud, mis on tekitanud spekulatsioone, et ta kardab seada ohtu oma usutavuse riigisiseselt, kui end liiga tugevalt Trumpi eest võitlemisega seob.
Hollandis on paremäärmusliku Demokraatia Foorumi juht Thierry Baudet ja islamivastase Vabaduspartei (PVV) juht Geert Wilders, kes mõlemad valimistel Trumpi toetasid, pärast valimisi väga vähe häält teinud.
Itaalia paremäärumusliku Liiga juht Matteo Salvini, kes kandis enne valimisi „Trump 2020” näomaski, on pärast Bideni võitu vait olnud. Teise Itaalia paremäärmusliku erakonna Itaalia Vennad juht Giorgia Meloni ütles, et Biden peab võidu eest Covidit tänama.
Mudde ütles, et Trump on oma „Ameerika eelkõige” jutuga alati suure osa Euroopa paremäärmuslaste jaoks keeruline figuur olnud, eriti riikides, kus on tugevad Ameerika-vastased meeleolud.
