"Vastab tõele, et minu nimi erakonna juhi poolt täna volikogule kinnitatakse," ütles Laneman Delfile.
Laneman tunnistas, et kui ta partei esimehelt pakkumise sai, oli vaja ka mõtlemisaega. "Sellised asjad on ju kahe otsaga," rääkis Laneman Delfile, et ühest küljest on tegu austusväärse töökohaga, teisest küljest ka raske ülesandega.
Laneman selgitas Delfile, et siseministrina tööle asudes on vaja silmas pidada erakonna programmi, aga ka riigi julgeolekut ja piirivalve võimekust. Üks märksõna ülesannetes on ka immigratsioon.
Samuti ütles Laneman, et luges Eesti Päevalehe viimast juhtkirja, milles muretsetakse Eesti ääremaastumise pärast. „Olen päris pärnakana esimene minister Pärnust ja võtan seda kui märki kõrgemalt poolt, et ka selle teema peale peaks siseministeerium oma toetust avaldama,” sõnas Laneman.
EKRE teatel kavatseb Laneman ministriks saamise korral edasi minna senise siseministri algatustega: jätkata sisejulgeoleku reservi loomist, suurendada piirivalve võimet ja ohjeldada sisserännet.
"Peame püüdlema selle poole, et Eesti oleks maailma turvalisim riik.
Selleks tuleb muu hulgas tagada, et üleilmse rahvaste rändamise käigus
ei tekiks meie riigis suletud elanikegruppe. Eesti saab lubada ainult
nii palju sisserändajaid, kui me suudame edukalt lõimida," ütles
Laneman.
EKRE volikogu liikmetel on aega Alar Lanemani kandidatuuri üle
e-hääletada 16. novembri õhtuni. Senine siseminister Mart Helme teatas esmaspäeval tagasiastumisest, sest ta oli kombetult Eesti suurima liitlase USA suunal räusanud.
Laneman alustas teenistust Eesti kaitseväes kaitseväe esimese üksuse, kaitsejõudude peastaabi staabikompanii ülemana 1991. aastal. Muu hulgas võttis see üksus Lanemani juhtimisel okupatsioonivõimude käest üle allveelaev Lembitu, vahendab kaitseväe kodulehekülg.
Brigaadikindral Alar Laneman on esimese Eesti ohvitserina lõpetanud õpingud Londoni kuninglikus kaitseuuringute kolledžis. Aastatel 1998–2001 õppis Laneman Rootsi kuningriigi sõjaväeakadeemias. Varem on Alar Laneman lõpetanud Tallinna kõrgema ehitusvägede poliitsõjakooli.
Aastatel 1992-1994 teenis Laneman Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülema ametikohal. 1994. aastal sai temast Eesti kaitseväe välisoperatsioonidel osalemiseks mõeldud üksuse rahuvalve üksikkompanii esimene ülem. Aastatel 1995–1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise elukutselise üksuse Balti pataljoni esimene ülem.
2001.-2002. aastal oli Laneman maaväe staabi ülem, 2002-2007 kaitsejõudude peastaabi ülem.
Brigaadikindrali auastme andis vabariigi president Alar Lanemanile 2005. aastal.
1. jaanuaril 2009 koondati kaitseväe operatiivülema ametikoht, mida pidas Alar Laneman. Pärast koha koondamist pakuti Lanemanile võimalust jätkata madalamal ametikohal, ent ta keeldus ja ta arvati reservi.
Vabariigi presidendid Lennart Meri ja Arnold Rüütel on brigaadikindral Alar Lanemani teeneid Eesti riigikaitse ülesehitamisel hinnanud Kotkaristi III ja IV klassi teenetemärkidega.
