Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat: EKRE kurss viib Eesti kummalisse seltskonda ja poliitilisse suluseisu

Eesti valitsus on sattunud EKRE populismi pantvangiks ja sisepoliitika probleemid ähvardavad nõrgestada Eesti rahvusvahelist positsiooni, kirjutab Soome mõjukaim päevaleht Helsingin Sanomat oma juhtkirjas.

„Eesti siseministri Mart Helme törtsutamised ületasid lõpuks isegi peaminister Jüri Ratase lõputuna paistnud talumisvõime,” märgib Helsingin Sanomat.

Samal ajal leiab Soome ajaleht, et Helme ametist lahkumine ei lahenda Eesti sisepoliitilisi probleeme, mille lained on löönud Soomeni välja.

Helsingin Sanomat kirjutab sellest, kuidas Helme väitis raadiosaates, et USA presidendivalimisi on võltsitud ja Joe Biden on korrumpeerunud. Helsingin Sanomat tuletab meelde, et Helme on sarjanud ka teisi Eestile sõbralikke riike, nimetades näiteks Soome peaministrit Sanna Marinit „müüjatüdrukuks”, ja et oktoobris õhutas ta Eesti seksuaalvähemusi Rootsi kolima.

Helsingin Sanomate sõnul on probleemiks 2019. aasta koalitsioonilahendus, kus Keskerakonna juht Jüri Ratas lõi peaministrina jätkamiseks liidu paremäärmusliku EKRE ja konservatiivse Isamaaga.

„Hind on olnud kallis: valitsusest on saanud EKRE pantvang. Võimul püsimiseks on Ratas pidanud alla neelama selle, mille EKRE on parajasti otsustanud peaministrile sisse sööta,” kirjutab Helsingin Sanomat.

Soome lehe hinnangul ei kao probleem Mart Helme ametist lahkumisega, sest valitsuses jätkab tema poeg, suvel EKRE esimeheks valitud Martin Helme. „Sisserände, LGBTIQ õiguste ja kliimapoliitika vastane Martin Helme on nimetanud Põhjamaade ühiskonnamudelit „hoiatavaks näiteks”,” märgib Helsingin Sanomat.

EKRE pidevatel skandaalidel põhinev poliitika on hoidnud erakonna esil ja selle toetuse suure, kirjutab Helsingin Sanomat. Järgmine eesmärk, abielu mehe ja naise vaheliseks liiduks määramise rahvahääletus lööb Soome lehe hinnangul Eesti liberaalide ja konservatiivide vahele kiilu, mida EKRE peab endale kasulikuks.

Helsingin Sanomate sõnul peegeldub sisepoliitika ka välispoliitikas ja selle näide on tõik, et Eesti suursaadik Soomes Harri Tiido lahkus suvel ametist protestiks selle vastu, et EKRE tegevus muudab Eesti-Soome suhete arendamise keeruliseks.

„Soomes ei ole provokatsioonidest tahetud kära tõsta, sest neid peetakse Eesti sisepoliitika sümptomiteks. Praktilised suhted riikide vahel toimivad normaalselt, aga selge on, et valitsuste suhted paneb proovile ideoloogiline lõhe,” kirjutab Helsingin Sanomat. „Müüjatüdrukujutu pööras peaminister Marin osavalt enda kasuks. Soome jaoks problemaatilisem oli Mart Helme varasem jutt „plaan B-st”, mille järgi ka Soome osaleks Eesti ja Balti riikide kaitses.”

Helsingin Sanomat usub, et Soome ja Eesti suhted on nii tugevad, et need peavad vastu mõnele järelemõtlematule törtsatusele, selliseid on varem ka Soome poliitikutelt kuuldud.

Siiski on Helsingin Sanomate arvates tähtis, et eestlased saaksid oma asjad korda, nii et poliitiline mäng ei seaks ohtu viimase 30 aasta jooksul toimunud arengut.

„Peaminister Ratas on püüdnud oma ministrite avaldusi pisendada, aga keskse valitsuserakonna esindajate esinemine mõjutab vältimatult riigi rahvusvahelist positsiooni. Nii Soome, Rootsi, Euroopa Liidu kui ka Ühendriikide tulevase administratsiooni jaoks on inimõigused ja vähemuste õigused välispoliitika keskmes. Kui Eesti tahab minna teisele kursile, viib ta enda kummalisse seltskonda ja poliitilisse suluseisu,” hoiatab Helsingin Sanomat.