Armeenia opositsiooniliider peeti kinni. Teda süüdistatakse valitsusjuhi mõrva kavandamises
"Armeenia riiklik julgeolekuteenistus on paljastanud vandenõu, kus isikute rühm on ebaseaduslikult omandanud ja varunud relvi, laskemoona ja lõhkeainet eesmärgiga riigis võim haarata," seisis avalduses.
Julgeolekuteenistus selgitas, et ründajad, kes ei olnud nõus valitsuse sise- ja välispoliitikaga, kavatsesid valitsusjuhi tapmisega Armeenias võimu haarata.
Teates täpsustati, et relvad transporditi Armeeniasse Mägi-Karabahhist, kus vaenutegevus on kestnud juba alates 27. septembrist. Vandenõuga seoses peeti kinni endine Rahvusliku Julgeolekuteenistuse juht ja Rodina partei esimees Artur Vanetsjan, endine rahvasaadik Vahram Baghdasarjan ja veel kaks inimest.
Vanetsjani advokaadi sõnul peeti opositsiooniliider kinni 14. novembril pärast tema saabumist kohtumisele julgeolekuteenistuse uurimisosakonnaga.
"Vanetsjan peeti kinni kahtlustatuna võimu anastamises ja peaminister Nikol Pašinjani mõrva kavandamises," kirjutas advokaat Lusine Sahakian oma Facebooki kontol, lisades, et Vanetsjani vanemate korteris ja Rodina parteikontoris korraldati "ebaseaduslikke läbiotsimisi".
Opositsioonipartei Rodina teatas oma avalduses, et Vanetsjani arreteerimine on osa Armeenia ametivõimude püüdlustest summutada opositsioonimeeleavaldusi Venemaa vahendatud relvarahukokkuleppe vastu, mis lõpetas Armeenia ja Aserbaidžaani vahelise sõjategevuse Mägi-Karabahhis, viies osa regioonist Bakuu kontrolli alla.
Rodina oli üks 17-st Armeenia opositsioonigrupist, kes kutsus üles meeleavaldustele ja nõudis peaminister Pašinjani tagasiastumist, süüdistades viimast täielikus kapituleerumises ja riigireetmises.
Juba kolmapäeval peeti kaheks päevaks kinni 10 prominentset opositsioonitegelast, sh Vanetsjan, keda süüdistati "ebaseaduslike vägivaldsete massirahutuste organiseerimises".
40-aastane Vanetsjanist sai riikliku julgeolekuteenistuse juht 2018. aastal, kohe pärast sealset revolutsiooni, ent ta lahkus ametist juba pelgalt aasta hiljem seoses peaminister Pašinjaniga tekkinud erimeelsustega.
Venemaa president Vladimir Putin, Aserbaidžaani president Ilham Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan allkirjastasid 9. novembril ühisavalduse Mägi-Karabahhi sõjategevuse täieliku lõpetamise kohta. Vaidlusalusesse piirkonda paigutatakse kokkuleppe kohaselt Venemaa rahuvalvajad, vältimaks pingete uut eskaleerumist.
Armeenia kaitseministeeriumi ja peastaabi esindajad ütlesid teisipäeval, et riigi relvajõud täidavad kokkuleppeid ja kutsusid inimesi üles hoiduma tegudest, mis destabiliseeriksid olukorda riigis. Armeenia president Armen Sarkissian teatas poliitiliste konsultatsioonide alustamisest olukorra arutamiseks pärast Mägi-Karabahhi konflikti lahendamise kokkuleppe allkirjastamist, millega ei ole suur osa armeenlastest rahul.
