USA president Donald Trump teavitas tänavu mais riigi rahvusvahelisi partnereid mitmekümne aasta vanusest Avatud Taeva lepingust lahkumisest kuue kuu jooksul. Väljaastumine jõustus 22. novembril ehk täna, vahendab Reuters.
Trumpi administratsiooni sõnul astuti leppest välja peamiselt seetõttu, et Venemaa rikub seda. Vaatluslendudel tehtud pilte on ühtlasi kiiremini ja odavam kätte saada USA või kommertssatelliitidega, selgitati toona.
Ühtlasi tõi valitsus välja, et Venemaa on kokkuleppe vastaselt piiranud lende Moskva, Kaliningradi ja Tšetšeenia kohal, samuti Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kohal.
Avatud Taeva leping sätestab, et selle liikmesriigid võivad teha relvastamata vaatluslende üksteise territooriumitel kogu selle ulatuses - saamaks ühine ülevaade ja kindlus, kui suured on riikide relvajõud ja millega need tegelevad.
Teisisõnu on Avatud Taeva leping vastastikuse usalduse ja julgeoleku kokkulepe, et riikidel oleks kindlus, et üks riik ei valmistu salaja teist ründama. Sellega on ühinenud 34 riiki ning nende hulgas ka näiteks Eesti ja Venemaa.
Kokkulepe sätestab, et igal riigil on ettenähtud arv lende, mida need aastas teha võivad, ja kohustab teisi riike sellega nõustuma. Samuti loetleb see täpse jälgimistehnika, mis vaatluslennukil olla võib.
Osad analüütikud leiavad, et see tähendab põhimõtteliselt lepingu lõppu, sest Venemaal poleks enam võimalust üle USA lennata ja see tähendaks, et ka neil puuduks edasi huvi lepinguosaline olla. Teised jälle leiavad, et Venemaa jääb leppe osaliseks, sest saab võimaluse vaadelda kõikide USA baaside tegevust Euroopas, sellal kui USA-l puudub võimalus sama Venemaaga teha.
