EUROOPA ERISAADE | Toom, Madison, Mikser: kandke maske, need toimivad! Vandenõude puhul säilitage terve mõistus
Erinevalt enamikust Eesti inimestest tuleb eurosaadikutel ikka reisida. Sel nädalal toimus Brüsselis europarlamendi istung ning Delfi „Euroopa erisaatesse“ lülitusid sealt otse Yana Toom ja Jaak Madison. Tallinnast lõi kaasa Sven Mikser. Arvestades Eestis tekkinud teravaid arutelusid maskikandmise kohustuse üle, pole ehk paremaid inimesi, kes võiksid nende silmaringi arvestades osata öelda, mida siis arvata maskidest ja nende kandmisest. Paljudes küsimustes tugevalt eri arvamusel ja eri poliitilisi jõude esindavad kolm eurosaadikut moodustasid selles küsimuses aga väga veendunud ühisrinde. Saatejuht on Raimo Poom.
Eurosaadik Yana Toom alustas sellest, et eelmisel nädalal Tallinnas käies hämmastas ta kohe maskidesse suhtumise üle. „Mask on väga hea asi. Eelmisel nädalal Tallinnas ma olin täitsa hämmingus, kui istusin taksosse ja taksojuhil polnud maski. Küsisin, miks ta maski ei kanna, ja ta vastas hästi tähtsalt: „Aga ma pole veel veendunud, et sellest on kasu. Ma pole veel endale asju selgeks teinud.“ Ma ütlesin, et kuulge, te olete taksojuht, äkki peaks viroloogid olema need. Aga siis tuli kogu see vandenõuteooriate asi, kiibistamine jne.“
Toom nentis, et seetõttu pole see lihtne asi Eestis. „Siin, Belgias, see töötab. Tõsi küll, Belgia läks lukku 2. novembril. Siis oli Belgias üle 20 000 uue nakatumise ööpäevas. Praegu on 3000 ringis. Peaaegu seitsmekordne langus, mis tähendab, et need meetmed töötavad,“ rääkis ta ja lisas, et samal ajal näiteks on suudetud koolid lahti hoida. „Tõsi küll, lapsed on kõik maskides.“
Toom hoiatas, et kui Eestis suhtumine ei parane, võib siin samamoodi nakatumine kontrolli alt väljuda ja võidakse kehtestada rangemad piirangud. „Ma arvan, et kui meie inimene ikka ei teadvusta endale, et see asi töötab, siis Eesti jõuab sinnasamma. Sellest oleks kahju.“
Jaak Madison oli Toomiga suuresti nõus, kuid rääkis, et on kohanud ka ülepingutamist. „Õigus on paljudel viroloogidel, et maskil ja maskil on vahe. Kannan maski seal, kus on nõutud. Aga värskes õhus, pargis jalutades ma ikka üritan viilida sellest. Tihti teatud piirangud on põhjendatud, ka maski kandmise kohustus on põhjendatud.“
Ent samal ajal oli Madisongi seda meelt, et igasugune näokate on parem kui mitte midagi ja vandenõudesse pole mõtet kinni jääda. „Seal tuleb ka mõelda selle peale, et igasugune kate, mis vähendab piisknakkuse levikut, on parem kui mitte midagi. Nende ulmeekspertide ja vandenõuteoreetikute suhtes, kes siin räägivad kiibistamisest ja sundvaktsineerimisest, kutsuksin ma tervele mõistusele. Aastatel 2002-2003, kui Hiinast käis üle suur SARS-i epideemia, siis see saadi pidama puhtalt tegelikult tänu maskikandmisele. Tänu maskikandmisele saadi ka koroonaviiruse osas süsteem kiiresti kontrolli alla. Seetõttu on see igal juhul efektiivne,“ lausus ta.
Erinevalt Toomist sõnas Madison, et tema meelest juba võetakse Eestis asja tõsisemalt. „Eesti puhul on siiani lähtutud ikkagi tervest mõistusest. Ja pean veel märkima, et Eesti puhul tekkis üleöö eelmisel nädalavahetusel maskikandjaid juurde, isegi tänaval.“
Sven Mikser tõi näiteks ühissõidukid. „Mõelge kasvõi niimoodi, et olete rahvast täis trammis ja inimene, kes võib või ei või olla viirusekandja, aevastab. Kas te sooviksite, et tal oleks mask ees, mis need piisad kinni püüab? Ma usun, et peaaegu sada protsenti inimestest ütleb, et nad sooviksid näha sel inimesel maski ees. Ja tema sooviks, et teil oleks mask ees, kui aevastate.“
Ta leidis ka, et inimesed ei peaks neid piiranguid viimase piirini proovile panema ja venitama. „Piirangud on seotud sellega, et vähendada kontakte, sest viirus levib inimeselt inimesele. Ja mida rohkem on mitteesmatähtsaid kontakte, seda rohkem on ka viirust ühiskonnas. Näiteks inimesed, kes mõtlevad, et käin kaks korda päevas restoranis ja iga kord istun üheksakesi lauas, saavad tegelikult nende piirangute mõttest valesti aru. Ka need, kes lahkuvad kõrtsist igal õhtul kell 23.58, sest ega viirus enne südaööd ei ründa, ka nemad saavad valesti aru,“ selgitas Mikser.
„Piirangud on mõeldud selleks, et viiruse üldist levikut ühiskonnas saada kontrolli alla, ja seetõttu peaksid inimesed ise käituma vastutustundlikult ja vältima kõiki mittevajalikke kontakte.“
Mikser oli ka veendunud, et maskide kohta tekkinud valeuudiste levimisse tuleks suhtuda tõsiselt ja ka sellega tegeleda. „Valeuudised on loomulikult tänapäeva sotsiaalmeediumite ajastul, kus inimesed on suletud väikestesse suletud gruppidesse, kus need konspiratsiooniteooriad on kerged tekkima. Aga kahtlemata on vaenulikke tegutsejaid, kes neid ise juurde külvavad ja levitavad, selleks et kõigutada meie ühiskondade usaldust oma riikide, demokraatlike väärtuste suhtes. See on väga ohtlik ja sellega tuleb tegeleda.“
Kuna eurosaadikud on maskide tõhususes kindlad, siis päritakse saates neilt, kas ei võiks kehtestada üleeuroopalist maskikohustust, et reeglid oleksid igal pool arusaadavad ja ühtemoodi. Vaata, mida Eesti esindajad europarlamendis sellest arvavad ja kas nad on veendunud, et Euroopa saab hakkama eesootava suure vaktsiinide jaotamise operatsiooniga.
