Covid-19 eitamine nakkuse vastu ei aita, kasu pole ka palvetamisest, patriotismist ega positiivsest mõtlemisest. Maailma meedias ilmub regulaarselt lugusid, kus senised koroonaskeptikud on pärast haigestumist ja paranemist meelt muutnud.
Nii läks USA korvpalluri Rudy Gobertiga, kes märtsis viiruse üle naljatas ja demonstratiivselt juuresviibinud ajakirjanike mikrofonid läbi katsus. Kahe päeva pärast positiivse diagnoosi saanud pallur on praeguseks vabandanud ja annetas viirusevastaseks võitluseks pool miljonit dollarit. Serbia tennisestaar Novak Đoković pilkas enne haigestumist vaktsiine ja rääkis maikuus meedias, kuidas veemolekulid inimeste emotsioonidele reageerivad. Pärast paranemist tunnistas temagi mokaotsast, et ettevaatusabinõude ignoreerimine võis olla viga. Isegi USA ja Brasiilia liidrid Donald Trump ja Jair Bolsonaro, kes koroonat gripiga võrdlesid, on pärast haiguse kerge vormi läbipõdemist pisut suhtumist muutnud. On aga ka teisi, õnnetuma lõpuga lugusid.
33-aastane Ukraina fitnessikuulsus
Instagrami „suunamudija” Dmitri Stužuk ei ole tüüpiline koroonaohver. 33-aastane Ukraina kulturist jagas sotsiaalmeedias toitumis- ja trenninõuandeid, mida jälgis üle miljoni fänni. Ta ei olnud avalik koroonaeitaja, aga oktoobris Kiievi haiglast tehtud postituses tunnistas Stužuk, et oli viirust seni väljamõeldiseks pidanud ega olnud lasknud sel oma sügisesele Türgi-reisile takistuseks saada. Kodumaale jõudes vajas ta juba haiglaravi, paar nädalat hiljem teatas pere, et Stužuk on surnud nakkusest tingitud tüsistustesse. “Arvasin, et mingit Covidit pole olemas, kuni ise haigeks jäin,” tõdes Stužuk viimases Instagrami postituses. “Covid-19 ei ole kergesti mööduv ega kerge haigus.”
USA poliitik Herman Cain
74-aastane Herman Cain oli USA-s esmalt tuntud eduka ettevõtjana ja siis poliitikuna. 2012. aasta kampaania eelvalimiste käigus oli tal reaalne lootus tõusta vabariiklaste presidendikandidaadiks. Hiljem sai temast üks Donald Trumpi tuntumaid mustanahalisi toetajaid. Nagu paljud vabariiklased protestis Cain häälekalt osas osariikides kehtestatud maskikohustuse vastu. 20. juunil postitas ta endast maskita foto Oklahomas Tulsas toimunud Trumpi kampaaniaürituselt, mille eel sai positiivse analüüsitulemuse mitu kampaaniatöötajat ja Trumpi turvameest.
Paar nädalat hiljem oli Tulsa päevane nakatunute arv ligi kolm korda suurem ja vabariiklaste juhitud kohalik võim seostas seda hiljutiste massiüritustega. Kus Cain täpselt nakatus, pole teada, aga 1. juulil viidi ta haiglasse, kust ta 30. juulil suri. Tema sotsiaalmeediakontod jätkavad pandeemiapiirangute kritiseerimist siiani.
Serbia ja Montenegro kirikujuhid
30. oktoobril suri pärast nakatumist 82-aastane Montenegro metropoliit Amfilohije, kes keeldus maskikandmisest ja ütles, et parim vaktsiin koroonaviiruse vastu on palverännak. 1. novembril kogunes tema ärasaatmisele tuhandeid inimesi, kellest paljud jätsid metropoliidiga suudeldes hüvasti. Ärasaatmist juhatas Serbia ja Montenegro patriarhaadi 90-aastane kirikupea Irinej, kes sai tõenäoliselt seal nakkuse ja viidi paar nädalat hiljem haiglasse. Irinej suri 19. novembril. Tema ärasaatmisele Belgradis kogunes sadu inimesi. Osa neist kandis ka maske. Kirst oli sedapuhku kaetud klaasiga, mida ärasaatmisel osalejad jällegi suudelda ei peljanud.
Lõuna-Korea karismaatilised kirikud
Rangete tervisenõuetega harjunud Aasia tööstusriigid on pandeemia tõkestamisega hakkama saanud suhteliselt hästi. Lõuna-Koreas püsis nakatunute koguarv veebruari lõpuni 350 ringis, kuid tegi järsu hüppe pärast seda, kui Daegu linnas tegutsevas fundamentalistlike kristlast Shincheonji Jeesuse kirikus avastati koroonakolle. Kirikus on kombeks rahvarohked teenistused, mille käigus hoitakse üksteisel ümbert kinni. Ametnike sõnul viis üheainsast asümptomaatilisest kirikulisest alanud nakkus umbes 5200 uskliku nakatumiseni. See teeb Lõuna-Korea praegusest nakatunute arvust kokku tervelt viiendiku. Augustis võeti kiriku liider Lee Man-hee vahi alla, süüdistatuna terviseametnike eest kirikuliste nimede varjamises ja loata massiürituste korraldamises. Samuti süüdistatakse teda 5,6 miljardi vonni (4,3 miljardi euro) omastamises.
Augustis sai kriminaalsüüdistuse ka Sarang Jeili karismaatilise kiriku tuntud pastor ja parempoliitik Jeon Kwang-hoon, keda samuti süüdistatakse terviseametnikele valetamises ja karantiini ajal massiürituste korraldamises. Muu hulgas keelas Jeon kirikulistel koroonateste teha ja teatas, et haigusse suremine on patriootlik. „Need, kes on juba nakatunud, paranevad [president Moon Jae-ini] vastasele meeleavaldusele tulles,” lubas Jeon, kelle koguduse 4000 liikmest on nakatunud vähemalt 500.
Türkmenistan
Kesk-Aasia totalitaarse diktatuuriga riik on oma regioonis ainus, mis pole siiani teatanud ühestki Covid-19 juhtumist. Inimõiguslaste teatel keelustas veidrikust presidendi Gurbangulõ Berdõmuhhamedovi valitsus kevadel kriminaalkaristuse ähvardusel ajutiselt isegi koroonaviirusest rääkida. Sellegipoolest on riik hakanud tasapisi piiranguid kehtestama. Alguses oli avalik maskikandmine keelatud, ent suvel asendus see hoopis soovitusega maske kanda, mida põhjendati Hiinast tulevate kõrbetormidega. Kui viirus kunagi Türkmenistani peaks jõudma, on selles valitsuse sõnul süüdi just Hiinast tulevad liivaosakesed.
Riigisisesed rongireisid on praeguse seisuga keelatud vähemalt detsembri lõpuni. Kopsupõletiku sümptomitega surnud inimesed toimetatakse lähedasteni hermeetilistes kilekottides. Ohvrite tegelik arv on teadmata. „Värskete haudade arv kasvab eksponentsiaalselt,” märgib RFE/RL kohalikele allikatele toetudes.
