Amazônia metsade kadu on Brasiilia presidendi Bolsonaro valitsemisajal kasvanud viimase 12 aasta suurimaks

Metsade kadu Brasiilia Amazônia piirkonnas on tänavu olnud viimase 12 aasta suurim, näitasid eile avaldatud ametlikud andmed. Häving on hoogustunud pärast president Jair Bolsonaro ametisse astumist ja keskkonnakaitse nõrgenemist.

Maailma suurimat vihmametsa hävis tänavu eelmise aastaga võrreldes 9,5% rohkem, 11 088 ruutkilomeetrit, selgub Brasiilia riikliku kosmoseagentuuri (INPE) andmetest, vahendab Reuters.

See tähendab, et Brasiilia ei täida iseenda eesmärki, mis seati 2009. aasta kliimamuutuse seadusega. Eesmärk oli vähendada metsade kadu umbes 3900 ruutkilomeetri võrra. Eesmärgi täitmata jätmise tagajärgi ei ole seadusse kirja pandud, aga valitsust võivad selle tõttu ees oodata kohtuasjad.

Ametlik iga-aastane näitaja PRODES pannakse kokku juuli lõpu-augusti alguse satelliidipiltide võrdlemise põhjal. Siis on Amazônias kuiv aastaaeg ja pilved ei sega.

Amazonase vihmamets on maailma suurim ja selle kaitsmine on otsustava tähtsusega katastroofilise kliimamuutuse peatamiseks, sest mets seob tohutu koguse süsihappegaasi.

Tänavu hävitatud 11 088 ruutkilomeetrit metsa on märkimisväärne võrreldes 7536 ruutkilomeetriga, mis hävis 2018. aastal, enne Bolsonaro ametisse astumist.

Kui keskkonnakaitsjad süüdistasid valitsust hävingu kasvus, siis föderaalametnikud ülistasid neid arve kui progressi märke metsade kao pidurdamises, sest protsentides oli kasv palju väiksem kui 34% 2019. aastal.

„Kuigi siin pole midagi tähistada, osutab see sellele, et meie jõupingutused hakkavad vilja kandma,” ütles Brasiilia asepresident Hamilton Mourão INPE peakorteris São Paulo eeslinnas São José dos Camposis.

Bolsonaro on nõrgestanud Brasiilia keskkonnakaitseagentuuri IBAMA-t ning kutsunud üles arendama Amazônias põllumajandust ja kaevandamist, väites, et see päästab regiooni vaesusest. Keskkonnakaitsjate sõnul on see aga julgustanud ebaseaduslikke maaharijaid, kaevandajaid ja maahõivajaid, kes metsa hävitavad.

Presidendi peamine vastus ülemaailmsele hukkamõistule on olnud sõjaväe kohalesaatmine.

Mourão sõnul kavandab valitsus edasisi meetmeid metsakao vastu võitlemiseks pärast sõjaväeoperatsiooni lõppu aprillis. Täpsemalt ta nendest ei rääkinud. Mourão sõnul peab valitsus töötama eelarve kitsastes raamides.

Euroopa liidrid, nagu näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron, on Brasiiliat teravalt kritiseerinud metsade ebapiisava kaitsmise eest. Joe Bideni USA presidendiks valimine tekitas võimaluse, et rohkem survet hakkab Brasiiliale selles vallas avaldama ka USA.