Loomasõbralik Eesti maailma kontekstis

Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post möönab, et sarnaselt suurele osale muust maailmast pole meilgi siin põhjust üleliigseks optimismiks. "Kui rääkida loomade heaolust, siis on see tegelikult väga keeruline valdkond ning heaolu ei saagi tagada, kui loomad pole oma loomulikus elukeskkonnas. Näiteks metsloom metsas. Kui me juba räägime farmidest, meelelahutusest ja loomade ära kasutamisest, siis on loomade vabadus piiratud ning nende üle otsustab inimene, mitte loom ise. Enamasti lõpeb looma elu tapmise, mitte loomuliku surmaga."

See aga ei tähenda nagu võiks empaatiavõime nurka visata. "Kogu maailm on teel loomasõbralikuma ühiskonna suunas, nii ka Eesti. Karusloomafarmide osas liigume järjest lähemale sellele, et ükski loom ei peaks piinlema ning elama ebaõiglaselt lühikest ja piinarikast elu."

Kuigi paljud riigid on keelu juba vastu võtnud, siis peab arvestama, et tegemist on pika tööga. "Me liigume õiges suunas ja oleme praegu karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem," on Post lootusrikas. Ajalugu kinnitab, et sarnane võit on juba koju toodud. Metsloomade tsirkustes kasutamise keelustamisega 2017. aastal sai Eestist eeskuju paljudele teistele riikidele.

Ei karusnahale!

"Meie jaoks algas suvi suurepäraselt, sest juuni keskel algatasid kakskümmend kolm riigikogu liiget karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Nüüdseks on eelnõu läbinud riigikogus esimese lugemise ning oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem," rõõmustab Post.

Töö karusloomafarmide keelustamiseks algas 2014. aastal ja oli Loomuse jaoks ka selle aasta fookuses. Teist aastat on tehtud kampaaniat #loomadesilmis, kus Eesti suunamudijad vaatasid videot karusloomafarmide õudustest ja kirjeldasid kaamera ees oma vahetuid emotsioone. Videod tekitasid just selliseid reaktsioone nagu võiks eeldada, et nad südamega inimeses tekitavad. On loomulik, et enamik meist ei taha vaadata asju, mis panevad meid halvasti tundma. Võiks eeldada, et me siis ka ei panusta nendesse. Veel enam, aitaksime neid maailmast kaotada.

Eestis on üle viiekümne ettevõtte, kes on liitunud Fur Free Retailer programmiga, mida Eestis esindab Loomus. "Tore on näha, et alles alustavad moeloojad peavad loomasõbralikkust oluliseks ning tahavad oma klientidele teada anda, et nemad karusnahka ei poolda. Samamoodi teeb rõõmu, et ka suured tegijad on eeskujuks ja ütlevad karusnahale "ei"."

Julmuse vastu jahinduses

Juunis teatasid vibukütid, et kavatsevad töötada suurulukite vibujahi legaliseerimise nimel, millele Loomus kohe reageeris ja vastukampaania algatas. "Meie petitsioon kogus esimese päevaga enam kui 4000 allkirja, mis näitab, et teema vastu on suur avalik huvi ning inimesed on sellise jahiviisi vastu. Nüüdseks on meil toetushääli juba üle 10 000," ütleb Post.

Taimetoit

Keda ei veena, et tööstuslik loomakasvatus, mis on vastutav kümnete miljardite tundlike olendite tapmise eest, on julm, võiks mõelda sellele, et piima- ja lihatööstus on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid, panustades sellega olulisel määral kliimasoojenemisse.

Post kinnitab, et ka selles vallas käib kibe töö. "Meie veganprogrammiga “Taimsed valikud” on liitunud juba umbes 80 söögikohta üle Eesti. See tähendab, et nendes söögikohtades pakutakse mitmekülgset veganvalikut ning vegantoidu eelistaja saab sama hea kogemuse kui ülejäänud." On tõestust leidnud, et sellist paindlikumat ärimudelit saavad lubada ka väiksemad toidukohad. "Näiteks liitus hiljuti meie programmiga Haanja kandis asuv kohvik Suur Muna," rõõmustab Post.

Ka põllumajanduslik loomapidamine ei pruugi kuidagi "inimlikum" olla kui tööstuslik. "Kuigi meile meeldib elada illusioonis, et Eestis pole olukord hull, siis seda, mis tegelikult farmides toimub, on raske hinnata. Seda illustreerib ilmekalt hiljuti ajakirjandusse jõudnud Tapa vallas asuva lauda juhtum. Õudseid pidamistingimusi on ka Eesti farmides, mistõttu on kõige loomasõbralikum viis siiski loobuda kõige loomse tarbimisest," võtab Post toiduteema kokku.

Loomasõbralikkus läheb Eesti inimestele korda

Kui 2016. aasta detsembri lõpus läbi viidud uuringu järgi ei pooldanud rebaste ja naaritsate kasvatamist ning hukkamist farmides 69%, siis värske uuringu järgi on seda meelt 75% küsitletutest.

Nii Fur Free Retailer kui veganprogrammiga “Taimsed valikud” liitunute arv peegeldavad tarbijate soove. "Kui poleks vajadust ning inimeste survet, siis ei tuleks ettevõtted ju kaasa. Ent inimesed soovivad rohkem loomasõbralikkust," ütleb Post. See näitab ilmekalt, et loomadele elamisväärsema elu võimaldamine ei ole kitsa ringkonna utoopiline unistus. Selle kasuks kõneleb seegi, et kanada-ameerika näitleja Pamela Anderson saatis sügisel riigikogu esimees Henn Põlluaasale kirja, kus palus Eestil karusloomafarmid keelustada.

Arusaadavalt ei ole kõik inimesed valmis hakkama päevapealt veganiks, minema tänavatele marssima või vaatama videoid loomade julmast kohtlemisest. Samas on igaühel võimalik hoiduda karusnaha kandmisest, alustada lihakoguste vähendamist. Selleks, et harida ennast Loomuse tegemisi jälgides või katsetada vegantoitudega, ei pea organisatsiooniga liituma või 100% vegan olema. Mõistagi ei ole sellised elustiilimuutused võimalikud küttidele ja korilastele, kes oma liikuva elustiili tõttu peavad palju liha sööma, kuna ei tea, kust nende järgmine toidukord tuleb. Samuti pole neil arusaadavalt ligipääsu tänapäevastele supermarketitele, mis kubisevad loomse toidu alternatiividest.

"Tasuks endalt küsida, miks me teatud toite sööme ning olla uute valikute suhtes avatud. Kerge on jääda kinni harjumustesse, kuid tegelikult võiks lasta vanadel tõekspidamistel minna ning oma ellu lubada uued mõttemustrid," ütleb Post ja lisab: "Inimesed võiksid rohkem märgata ja teada anda, kui loomi väärkoheldakse või nende pidamistingimused ei ole sobilkud. Seda nii lemmik-, põllumajandus- kui metsloomade puhul," kutsub Post üles.

Veel toonitab ta: "Samuti võiks loomade peale mõelda reisides - elevandi, kaameli või mõne muu looma seljas sõitmine ei ole kindlasti loomasõbralik. Eestis on õnneks metsloomade kasutamine tsirkustes keelatud, kuid välismaal see nii ei pruugi olla."

Empaatiline ja loomadest hooliv inimene peaks mõtlema, kuidas loom ennast mingis olukorras tunneb ja vastavalt sellele käituma. "Näiteks on juba käes jõulukuu ning müügile on tulnud ilutulestik, mille paugutamist ka juba kuulda võib. Palume kõigil ilutulestikku vältida, sest see põhjustab loomades hirmu ja stressi ning tegelikult tekitab ebamugavust vahel ka inimestes," kutsub Post kaasmaalasi üles mõistmisele.

Ilusad ja head meie ümber

Loomus on sündinud oma ala ekspertide käe all ja selle liikmed on teenekad loomaõiguslased. Koolis aga keegi seda ei õpeta, seega tuleb spetsialistiks kasvada ise õppides. Liikmeid ja vabatahtlikke leiab pea igalt elualalt, nende seas kommunikatsioonist, projektijuhtimisest, IT-st, vegankokandusest, tõlkimisest, fotograafiast.

Samas toonitab Post: "See muidugi ei tähenda, et meie sekka on oodatud ainult need, kes juba on mingis valdkonnas spetsialistid. Pigem on lood vastupidi - vabatahtlikuks hakkamine ei eelda ekspertteadmisi, vaid soovi aidata loomi ning valmisolekut Loomuse tegevusse panustada."

Hoolin loomadest ja tahan Loomuse tegemistega kursis olla nende kodulehel ja Facebookis.

Eraldi kiidab Loomus karusloomafarmide keelustamise algatanud poliitikuid: Jevgeni Ossinovski, Raimond Kaljulaid, Indrek Saar, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Riina Sikkut, Jaak Juske, Katri Raik, Kalvi Kõva, Lauri Läänemets, Keit Pentus-Rosimannus, Yoko Alender, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Liina Kersna, Johannes Kert, Madis Milling, Mart Võrklaev, Siret Kotka, Andrei Korobeinik ja Oudekki Loone.

Samuti Aleksei Turovskit, kes on juba palju aastaid inimesi loomade teemal harinud ning kes kirjutas alla ka Loomuse initsieeritud loodusteadlaste avalikule pöördumisele.

Lisaks näitleja Hanna Martinsoni ja ansambel Trad.Attacki, kes aitavad levitada loomasõbralikku maailmavaadet.

Ootame positiivseid ja inspireerivaid lugusid ning vihjeid, sest head lood on jagamiseks. Kirjuta meile jagamehead@delfi.ee!

Sa tead kedagi, kes on ehe näide inimlikust suurusest ja isetusest? Kedagi, kes kriisi kiuste või just tänu sellele on ägedale ideele elu sisse puhunud? Kedagi, kelle mõtted ja energia annavad kogukonnale uue hingamise? Kedagi, kes muutis enda elu tundmatuseni? Vahest oled sa ise just üks sellistest? Võibolla on sinu naabruskonna hingeks hoopis mõni loom?