VIDEOD | Julgeolekuseadus tõi rahva taas Pariisi tänavatele, ent anarhistid kaaperdasid protesti ja alustasid märulit
Prantsusmaa pealinna Pariisi tänavatel avaldati laupäeval taas meelt valitsuse kavandatava vastuolulise julgeolekuseaduse vastu. Võimude teatel kaaperdasid meeleavalduse aga umbes pool tuhat anarhisti, kes peksid puruks poeaknaid, süütasid põlema autosid, püstitasid barrikaade ja loopisid politseinikke süütepudelitega.
Öötundideni kestnud märuli jooksul üritas politsei aegamisi anarhistide tegevusele lõppu teha, visates nende sekka pisargaasi ja minnes neid seejärel salkadena kinni pidama. Osa anarhiste rüüstas ka kesklinnas asuvat pangakontorit, visates hunniku dokumente tänaval süüdatud lõkkesse, vahendab Reuters.
Tegemist oli teise järjestikuse nädalavahetusega, kus kümned tuhanded inimesed tulid tänavatele marssima, et avaldada meelt politseivägivalla ja president Emmanuel Macroni kavandatava karmi julgeolekuseaduse vastu, mis demonstrantide sõnul piiraks kodanikuvabadusi.
Aktsioonid toimusid ka Marseille'is, Lyonis, Lille'is ja teistes linnades üle kogu Prantsusmaa.
Tuhanded inimesed asusid laupäeva pärastlõunal rahumeelselt mööda Pariisi marssima, kandes loosungeid nagu "Prantsusmaa, politseiõiguste maa", "Politsei igal pool, õiglust eikuskil", kuni puhkesid vägivaldsed kähmlused politseinike ja "musta bloki" anarhistide vahel.
Võimude sõnul infiltreerusid umbes pool tuhat casseur'i - ehk tõlkes kaabakat või märatsejat - meeleavaldajate sekka, vahendab kohalik uudistekanal BFM TV. Vahi alla võeti kümneid inimesi, märkis politsei.
Valitsus seisab juba mõnda aega silmitsi kasvavate tänavaprotestidega seoses parlamenti saadetud julgeolekuseadusega, mis suurendab inimeste salajase jälgimise võimalusi ja piirab õigusi levitada ajakirjanduses või veebis fotosid korrakaitsjatest.
Julgeolekuseaduse eelnõu on osa president Macroni püüdest olla karmim seaduse ja korra tagamisel enne valimisi 2022. aastal. Tema valitsuse sõnul tuleb politseid veebiviha eest paremini kaitsta.
Valitsuse kokku kirjutatud eelnõu pälvis aga avalikkuse pahameele, mis kasvas novembri lõpus pärast video avaldamist mustanahalise muusikaprodutsendi Michel Zecleri peksmisest mitme politseiniku poolt. Intsident tuli päevavalgele pärast turvakaamera- ja mobiilivideote jõudmist internetti.
Valitseval parteil tuli avalikkuse surve tõttu sel nädalal kannapööre teha: artikkel, mis piirab õigust levitada fotosid politseiametnikest, lubati ümber kirjutada. Oponentide sõnul ei ole see aga piisav.
"Oleme liikumas vabaduste üha olulisema piiramise poole. Õigustust sellele pole," ütles Pariisi elanik Karine Shebabo Reutersile. Teine protestija Xavier Molenat tõdes, et "Prantsusmaal on kombeks vabadusi piirata, kuulutades nende tähtsust teistele."
Macron tunnistas reedel, et politsei peatab värvilisi inimesi isikutunnistuse kontrollimiseks tõenäolisemalt kui valget nahavärvi inimesi. Tema sõnul luuakse kodanikele veebiplatvorm põhjendamatutest läbiotsimistest teatamiseks.
Oma väljaütlemisega pälvis aga president raevuka pahameele politseinike ametiühingutelt, mis nimetasid sõnavõttu häbiväärseks ja lükkasid tagasi süüdistused rassistlikest võtetest. Üks ametiühing ähvardas ka juhukontrollide peatamisega.
