Õed, ämmaemandad ja naistearstid taunivad valitsuse toetust abordivastasele liikumisele
Delfi avaldab meditsiinitöötajate pöördumise täismahus.
ÜRO inimõiguste deklaratsioon sätestab, et igal inimesel on õigus tervisele, tervishoiuteenusele ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist puudutavate otsuste tegemisel. Toetades riigieelarvest abordivastast liikumist, tegutsete nii ÜRO inimõiguste deklaratsiooni kui ka Eesti põhiseaduse vastu. Igal inimesel peab olema tagatud ligipääs reproduktiivtervise teenustele, sh turvalisele ja seaduslikule võimalusele katkestada rasedust. Austame igaühe õigust otsustada ja teha reproduktiivseid valikuid.
Oleme veendunud, et abortide keelustamine ja seaduslikule teenusele ligipääsu takistamine on otsene terviseoht Eesti naistele. Käimasolev diskussioon ja riiklik toetus abortide keelustamise nõudmiseks teeb ämmaemandatele, naistearstidele ja õdedele suurt muret. Rahvusvaheline kogemus näitab, et kui naiste reproduktiivõigusi, sealhulgas abortide kättesaadavust piiratakse, käivitub aborditurism ning tõuseb naise tervist ja elu ohustavate ebaseaduslike abortide arv.
Seksuaal- ja reproduktiivtervis on kompleksne valdkond, mille osi ei tohi meelevaldselt keelata. Selles valdkonnas tehakse jõupingutusi emade ja vastsündinute suremuse ennetamiseks ja haigestumuse vähendamiseks, sugulisel teel levivate nakkuste, emakakaelavähi ning naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla vastu võitlemiseks. Raseduse katkestamise otsus on alati kaalutletud otsus, mida ei tehta kergekäeliselt. Abordile eelneb põhjalik nõustamine naistearsti ja ämmaemanda poolt. Kindlasti peab vältima asjatuid barjääre.
Eestis on väga palju ära tehtud, et iga rasedus oleks oodatud ja iga abort põhjalikult läbimõeldud. See kajastub ka statistikas: 1992. aastal oli Eesti abortiivsuskordaja (aborte 1000 fertiilses eas naise kohta) 69,6. Aastaks 2017 oli see näitaja 14,0.
Abordivastase liikumise toetamine riigieelarvest viitab hoolimatusele meie riigi inimeste tervise suhtes ja näitab usaldamatust nii selles valdkonnas töötavate spetsialistide kui ka meie riigi inimeste kaalutletud valikute suhtes.
