Valitsusjuhid enam kui 70 riigist osalesid kliimaleppe viiendal aastapäeval Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Tšiili ja ÜRO korraldatud veebiüritusel, et tõotada suuremate jõupingutuste tegemist kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, vahendab AP.
USA valitsuse esindajat kohal ei olnud, sest president Donald Trump otsustas oma ametiajal kliimaleppest lahkuda. Küll aga osales üritusel tulevane president Biden, kes märkis oma kõnes, et USA oli üks võtmeriike läbirääkimistel 2015. aasta leppe üle, mis on sestsaadik ratifitseeritud pea kõikides riikides üle maailma.
"USA liitub Pariisi leppega uuesti minu ametiaja esimesel päeval," ütles ta. "Asun otsekohe koostööle oma kolleegidega kogu maailmas, et teha kõik, mis on meie võimuses."
Joe Biden lubas ka, et korraldab oma ametiaja esimese 100 päeva jooksul kliimaalase tippkohtumise maailma juhtivate tööstusriikide juhtidega.
USA tulevane president kordas oma kampaaniaaegset lubadust, et tema administratsioon seab eesmärgiks jõuda USA kasvuhoonegaaside netoemissiooniga nulli ehki sisuliselt süsinikuneutraalse inimtegevuseni "hiljemalt 2050. aastaks".
Teadlaste sõnul on rahvusvahelise üldsuse viimase viie aasta jooksul võetud kohustused juba parandanud kliimamuutuste pikaajalisi väljavaateid, muutes halvimate stsenaariumide täitumise selle sajandi lõpus mõnevõrra vähem tõenäoliseks.
Tulekahjud Amazonases, Austraalias ja Ameerikas, üleujutused Bangladeshis ja Ida-Aafrikas ning rekordilised temperatuurid Arktikas on aga juba andmas aimu üleilmse keskmise õhutemperatuuri senise tõusu mõjust.
Joe Biden väljendas kindlust, et dramaatilised, ent hädavajalikud majanduslikud muutused saavad olema positiivsed USA töötajatele. "Meie ees on tohutu majanduslik võimalus luua töökohti ja jõukust kodumaal ning eksportida puhtaid Ameerikas valmistatud tooteid üle kogu maailma, rakendades meie kliimaeesmärke viisil, mis tuleb kasuks Ameerika töötajatele ja USA majandusele," ütles ta.
USAst osalesid virtuaalsel kohtumisel ka Michigani kuberner Gretchen Whitmer, Massachusettsi kuberner Charlie Baker ja USA ärijuhid, näiteks Apple'i tegevjuht Tim Cook. Üritusel ei osalenud aga sellised suuremad tööstusriigid nagu Austraalia, Brasiilia, Indoneesia ja Mehhiko, millest ükski pole näidanud häid tulemusi heitkoguste vähendamisel.
189 Pariisi kliimaleppe osalisriiki peavad esitama oma ajakohastatud eesmärgid ÜROle aasta lõpuks. Tavaliselt oleks see juhtunud igal aastal toimuval ÜRO kliimakonverentsil, kuid pandeemia tõttu lükati üritus aasta võrra edasi.
Tippkohtumisel, mis peaks nüüd toimuma Glasgow's tuleva aasta novembris, hakatakse arutama rahalise toetuse andmist vaestele riikidele kliimamuutustega toimetulekuks ja rahvusvaheliste turureeglite täpsustamist heitkogustega kauplemisel.
Järgmise aasta võõrustaja Suurbritannia teatas sel kuul, et kavatseb järgmise kümnendi jooksul vähendada heitkoguste hulka 68% võrra ja lõpetada riigipoolse toetuse andmise fossiilkütuste tööstuse ekspordile.
ÜRO endine kliimajuht ja Pariisi leppe võtmeläbirääkija Christiana Figueres ütles laupäeval, et riigijuhtidel on kohustus suhtuda optimistlikult oma suutlikkuse kliimasoojenemist ohjeldada. "Sest kui me seda ei tee, on alternatiiv mõeldamatu," ütles ta. "Keegi meist täiskasvanutest tänasel päeval ei taha, et meil lasuks vastutus anda üle maailm, mis on õnnetuseks tulevastele põlvedele."
