Helsingin Sanomate küsitletud Soome õpilased ja õpetajad andsid distantsõppele hindeks kümnest kaheksa
Soomes mindi kevadel kaheks kuuks üle distantsõppele. Nüüd on erakorralise aja kohta valminud üleriiklik hinnang ja ajaleht Helsingin Sanomat uuris, milline koolihinne distantsõppele pandaks.
Hinnangu andis Soome Rahvusliku Hariduse Hindamiskeskus (Karvi). Hinnangu järgi nõrgendas distantsõpe hairiduse võrdsust ja õppimiseeldusi. Puudusi oli distantsõppel saadud toetuses, infotehnoloogilistes vahendites ja õpilaste õppimisvalmiduses. Kodu roll distantsõppe toena tõusis esile.
Teisalt andis distantsõpe ka palju head. See andis hoogu põhihariduse digioskuste omandamisele, mida on nüüd sügisel saadud ära kasutada.
Helsingin Sanomat palus distantsõppele hinde anda kolmel õpilasel ja kahel õpetajal. Siinkohal tuleb meeles pidada, et Soomes antakse hindeid kümnepallisüsteemis.
Geograafia, bioloogia ja terviseõpetuse õpetaja Juha Wedman õpetas kevadel 7.-9. klasse Helsingi Porolahti põhikoolis. Sügisel on ta õpetanud samu aineid Latokartano põhikoolis.
Sügisel on koroonapatsiente ja nakatumisi olnud ka Latokartano koolis. See on tähendanud kontakt- ja distantsõppe vaheldumist.
„Ühes grupis oli mul sügisel kolm kohal ja kogu ülejäänud grupp distantsil. Õpetasin klassis olnuid ja samal ajal kodus olijad jälgisid ülekannet kodust,” ütles Wedman.
Alguses soovitati koolis maske kanda ainult personalil. Lõpuks laienes see ka vanemate klasside õpilastele. Wedmani sõnul ollakse maskidega koolis nüüd juba harjunud.
„Tundlikkus näha õpilase olukorda natuke kannatab ilma nägu nägemata, aga see on parem kui olla puhtalt kaugühendusest sõltuv,” ütles Wedman.
Kõige rohkem kannatavad distantsõppe tõttu need, kellel on keelega probleeme.
Wedmani hinne kaugõppele on 8.
Põhjendus: „Kiiduväärne eelarvamuste puudumine distantsõppe omaks võtmisel. Lati alt läbi minek selles osas, et on takerdutud „kirja teel õppimise” stiili, kasutades tööriistana ainuüksi Wilmat (Soome e-kool – toim).”
Helsingis suudeti nii Porolahti kui ka Latokartano põhikoolis jagada kõigile õpilastele distantsõppele üle minnes sülearvutid. Karvi raportist selgub, et päris igal pool Soomes seda teha ei suudetud.
Ebavõrdsust oli ka selles, kuidas oli õpetaja distantsõppeks valmis. Üle poole õpetajatest ütles Karvile, et sai eriolukorra ajal tööandjalt tuge.
Kolmandik oleks siiski vajanud rohkem juhtnööre tundide ettevalmistamise ajal. Neljandik tundis, et ei saanud piisavalt tuge ja juhiseid seadmete ja programmide kasutamiseks.
11-aastane Sarah ja 9-aastane Julia Shepstone käivad Espoo Jalavapuisto koolis vastavalt viiendas ja kolmandas klassis.
Nende ema Sini Shepstone’i sõnul oli tüdrukute distantsõpe kevadel väga erinev.
Sarah päevad algasid videoühendusega klassiga, misjärel tegi ta antud ülesandeid. Pärastlõunal oli uus videoühendus. Õpetajalt sai küsida, kui miski jäi arusaamatuks.
Kevadel teises klassis olnud Julia vajas aga palju abi kodutööl olnud vanematelt, sest tal ei olnud nii palju videoühendusi ja suurem osa ülesannetest saadeti Wilmasse.
Mõlemad tüdrukud olid õnnelikud kui naasti kooli kontaktõppe juurde, sest sõpru nägemata oli kevadel igav.
Hinne distantsõppele: 8
Põhjendus: „Ei näinud sõpru ega õpetajat otse ja see oli imelik. Distantsõpe oli tore, sest oli rohkem vaba aega ja ülesandeid võis teha ükskõik millal.” (Sarah Shepstone)
Karvi raporti järgi kasvas distantsõppel palju koduse toe tähtsus. See tekitas ka palju ebavõrdsust, sest paljudel ei olnud võimalik kodustes oludes õppida ega selleks toetust saada.
Olmeprobleemid, õpiraskused ja erinevad võimalused koduoludes õppida suurendasid vahet õpilaste vahel. Kontaktõppe puudumine suurendas toetuse vajadust eriti nende õpilaste puhul, kellel on ka tavaliselt teistest rohkem probleeme õppeedukusega.
Eriti raske oli neil, kelle emakeel ei ole soome või rootsi keel.
Kallio kooli õpetaja Ronja Heino ütles, et nüüd kolmandas klassi olevad lapsed olid tõeliselt õnnelikud, kui said tagasi kontaktõppele. Hea meel oli ka vanematel.
„Mulle endale sai selgemaks see, et neile väiksematele õpilastele on kool ja koolisõbrad hirmus tähtsad. Ka päris argised rutiinid nagu söömine ja vahetunnid tähendavad neile palju,” ütles Heino.
Pandeemia on ka koolis tunda andnud. Rohkem ollakse oma klassiga ja traditsioonilisi jõulupidusid ei tule.
Lapsed pesevad Heino sõnul hoolega käsi. Kui täiskasvanutel soovitati maski kanda, imestasid lapsed selle üle korraks, aga harjusid kiiresti.
Heino märkas, et distantsõppe ajal paranes õpilaste tekstiga ümberkäimise oskus. Ka arvutit osati kasutada.
Suuri õppimispuudujääke Heino märganud ei ole. Probleeme on võib-olla olnud oskus- ja kunstiainetega, mida on raske distantsilt harjutada.
Hinne distantsõppele: 9
Põhjendus: „Kevadel mindi distantsõppele väga kiiresti kogu maailma raputanud olukorras.”
Umbes viiendik õpetajatest arvas, et õpilastel on olnud distantsõppel suuri probleeme.
Õpilased ütlesid, et õppisid otsima informatsiooni iseseisvalt, vastutama enda õppimise eest ja koostama õppimiseks ajakava.
Palju sõltus õpilaste suhtumisest distantsõppesse.
16-aastane Oscar Escartin õpib esimest aastat gümnaasiumis, kus detsembris mindi taas üle distantsõppele.
„Ei ole läinud hirmus hästi. On raske ennast motiveerida muus kui matemaatikas ja inglise keeles, millest ma olen huvitatud. Kontaktõppes õpin paremini,” ütles Oscar.
Alguses pidi Oscar läbima kaheksa kursust, aga ta kärpis kursuste arvu kuuele.
Õppetöö toimub Google Meetis, kevadel toimus see tema enda välja pakutud Discordis.
Escartin loodab, et kontaktõppesse naastakse veel veebruari alguseni kestva õppeperioodi jooksul.
Hinne distantsõppele: 9+
Põhjendus: „Praegune olukord võiks olla umbes 8-. Õppida õnnestub, aga mulle meeldis kevadine korraldus rohkem.”
Karvi teatel olid infotehnoloogiline valmidus distantsõppeks gümnaasiumides kevadel hea. Pea kõik – 96% - küsitlusele vastanud gümnaasiumiõpilastest leidsid, et neil olid õppimiseks piisavad vahendid.
Seevastu toetus jäi nõrgemaks. Ligi pool gümnaasiumiõpilastest tundis, et motivatsioon õppimiseks jäi distantsõppe ajal nõrgaks. Viiendik tundis, et õpingud ei edene.
Kaks kolmandikku gümnaasiumiõpilastest pidas distantsõpet tavaõppest koormavamaks.
Küsimusele, mida tuleks distantsõppe juures teisiti teha, vastas Karvi esindaja Hannele Seppälä, et Soome koolisüsteemi tugevused on väikesed erinevused koolide vahel, kõrgetasemeline õpetajakoolitus ning üldine hariduse väärtustamine.
Eriolukord tõi tugevuste nimekirja juurde paindlikkuse ja kohanemisvõime.
Distantsõppes tehti digihüpe, aga õppetugi jäi ebapiisavaks.
Seppälä annaks Soome koolisüsteemile eriolukorras hindeks 8+.
