Põhiseaduskomisjon soovib abielu rahvahääletuse eelnõu saata teisele lugemisele 11. jaanuaril
Komisjoni esimees Anti Poolamets (EKRE) selgitas, et riigikogu kodu- ja töökorra järgi tuleb ettepanekud järgmise töönädala päevakorraks esitada juhatusele hiljemalt eelmise töönädala neljapäeval kella 15ks ning kuna käesolev nädal on selle istungjärgu viimane korraline töönädal, siis tegigi komisjon täna selle menetlusotsuse. Ta möönis, et komisjon ei olnud selles küsimuses üksmeelne.
"Tänane otsus võimaldab edasi minna kolme fraktsiooni algatatud rahvahääletuse korraldamise eelnõuga, mis on vajalik otsedemokraatia kasutamiseks," ütles Poolamets. "Opositsioonil on soov iga asja jaoks võimalikult palju aega võtta, mille taga ei ole muud põhjust kui eelnõu menetluse takistamine ja ajakava kokku jooksutamine. Nad on avalikult välja kuulutanud mastaabse obstruktsiooni parlamendi töö täielikuks blokeerimiseks."
Poolametsa sõnul ei ole küsimuse ainult rahvahääletuses, vaid selles, kas parlament saab tavapäraselt edasi toimida. "Kui me sellele vastust ei anna, võib keegi parlamendi töö tuhandete muudatusettepanekutega kokku jooksutada," sõnas Poolamets. "Riigikogu peab saama igal aja töötada, muidu põhiseadus ju ei toimi."
Komisjoni aseesimees, sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets märkis, et nii olulistes küsimustes peab komisjonil enne teist lugemist täiskogus olema aega ära kuulata ka õigusteadlaste ekspertarvamused ning läbi vaadata eelnõule esitatavad muudatusettepanekud. Tänane otsus seda aga ei arvesta.
“Ma ei saa aru, kuidas on ilma seadust ja õigust rikkumata võimalik seda üldse teha,” ütles Läänemets Delfile.
Riigikogu põhiseaduskomisjonil on abieluteemalise rahvahääletuse menetlemisel oluline roll, kuna kõik muudatusettepanekud jõuavad sinna. Komisjon otsustab, kas ettepanekuid liita ja kas nende argumentatsioon peab ehk komisjon valmistab ette eelnõu, mis saadetakse suurde saali teisele lugemisele.
See kõik nõuab aega, kuid koalitsioonil on kiire, sest eelnõu peab saama riigikogu heakskiidu vähemalt kolm kuud enne rahvahääletuse planeeritud toimumisaega 18. aprillil.
Läänemets ennustas, et põhiseaduskomisjoni ootavad ees rekordpikad istungid. “11. jaanuaril algab riigikogu kevadistungjärk ja selle päeva töökord näeb ette, et põhiseaduskomisjoni istung algab kell 11 ja kell 15 algab juba riigikogu istung. See tähendab, et koalitsioon tahab korraldada enne 11. jaanuarit mitu erakorralist istungit. Mina arvan, et me läheme vastu ajaloolilisele komisjoni maratonistungile. Seda pole kunagi varem Eestis olnud.”
Läänemetsa hinnangul pole põhiseaduskomisjonil eelnõule tulevaid muudatusettepanekuid võimalik nii kiiresti ka sisuliselt läbi vaadata. “See on omaette probleem, kuidas see õiguslikult võimalik on. Komisjoni õigus- ja teised eksperdid peavad ette valmistama kogu materjali komisjonile otsustamiseks. Kui neid muudatusettepanekuid on isegi 100 või 200 (opositsioon on rääkinud kümnetest tuhandetest muudatusettepanekutest — toim), siis ei ole neid ikkagi võimalik õiguslikust aspektist lähtudes läbi vaadata, arutada ja hinnata,” leidis Läänemets.
“Jah, seda on võimalik teha n-ö normitehniliselt, et kopeeritakse ettepanekuid suvaliselt mingitesse lahtritesse kokku. Aga sisuliselt ei ole see võimalik,” rõhutas ta.
Läänemetsa sõnutsi eeldab koalitsioon, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Reformierakonna fraktsioonid ei esita ühtegi sisulist muudatusettepanekut, mistõttu oleks need võimalik üheks paketiks koondada, mida on võimalik ühe korraga maha hääletada. "Eeldatakse, et me teeme ettepanekuid, mis on numbrilised või kuidagi muudmoodi suvalised. Ei ole kõik ettepanekud suvalised. Seetõttu võib tekkida õiguslik probleem, mis tähendab, et riigikohus võib öelda, et menetlusprotsessi on oluliselt rikutud ja rahvahääletust teha ei saa.”
Erakorraliste istungite juures võivad tekkida ka koosseisu kokkusaamise probleemid. “Erakorralised komisjoni istungid eeldavad seda, et vähemalt 50 protsenti komisjoni liikmetest oleks kohal. Istungil kõlas küsimus, et mis siis saab, kui üle poole komisjoni liikmetest puudub. Kui eelnõu menetlemata jääb, siis arvatakse see sellel hetkel päevakorrast välja,” kirjeldas Läänemets.
“Kui eelnõu kuidagi siiski komisjonist ühe paketina suurde saali jõuab — kuigi see ei ole võimalik, sest seadus ei luba —, saab siiski kõiki muudatusettepanekuid suures saalis eraldi läbi hääletada,” lausus Läänemets.
Ta märkis, et rahvahääletuse osas oleks saanud ka eelnevalt opositsiooniga kompromissi otsida.
“Nad (koalitsioon — toim) ütlevad küll, et opositsioon paneb riigikogu töö seisma, aga tegelikult panevad nad ise. Meie teeme muudatusettepanekuid ja me ei taha, et see suurde saali jõuaks. Selge mõistus ütleb, et sa ei pane seda riigikogu päevakorda, kui see ummistab riigikogu päevakorra,” viitas ta riigikogu esimees Henn Põlluaasale (EKRE) ja meenutas, et samasugust obstruktsioonimeetodit kasutas 2015. aastal kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise takistamiseks ka EKRE.
