RBK: Venemaal on suremus tänavu viimase kümne aasta kõrgeim

Suremus Venemaal on 2020. aasta jaanuari kuni oktoobri andmete järgi viimase kümne aasta kõrgeim, selgitas välja meediagrupp RBK, kasutades Rosstati andmeid. Seda tõusu ei saa seletada ainult koroonaviiruse põhjustatud otseste inimkaotustega.

2019. aastaks oli suremus Venemaal demograafilise olukorra parandamise meetmete tulemusel langenud 102,9 inimeseni 10 000 elaniku kohta (jaanuar kuni oktoober 2019). Seda oli 13,7% vähem kui samal perioodil 2010. aastal (119,3 surnut 10 000 elaniku kohta) ja 8,7% vähem kui 2011. aastal (112,7). 2020. aasta samal perioodil oli see näitaja aga 113,2 (kasv 2019. aastaga võrreldes üle 10%) ja oli viimase kümne aasta kõrgeim. 2010. aastal kasvas Venemaal suremus sealjuures anomaalse kuumuse tõttu, teatab RBK.

2020. aasta kümne kuuga kasvas suremus 2019. aastaga võrreldes Venemaa 85 regioonist 82-s. Regioonidest 33-s oli suremus viimase kümne aasta suurim.

Kokku suri Rosstati andmetel Venemaal tänavu jaanuarist oktoobrini 1 661 000 inimest, mida on 9,7% rohkem kui 2019. aasta samal perioodil. Viimati oli see kogusuremus suurem 2010. aasta kümnel esimesel kuul – 1 704 000 inimest. Ametlikus statistikas alates 2014. aastast Venemaa koosseisu loetavad Krimm ja Sevastopol on tänavu andnud umbes 1,7% kõigist surmadest.

Suremuse kasvust rääkinud asepeaminister Tatjana Golikova on varem öelnud, et ilma pandeemiata oleks suremus Venemaal märkimisväärselt langenud, mitte tõusnud. Aasta lõpuks prognoosivad võimud suremuse kasvu, märkis Golikova, kelle sõnul kasvab suremus talvel alati.

Ülemäärase suremuse hindamiseks Venemaal võttis RBK üldise suremuse 2020. aasta aprillist oktoobrini (alates pandeemia algusest, kui Rosstat hakkas koroonastatistikat pidama) ja võrdles seda viimase viie aasta keskmise suremusega aprillist oktoobrini.

Tänavu aprillist oktoobrini suri Venemaal riikliku statistika andmetel 1,2 miljonit inimest. Viie aasta keskmine suremus selle perioodi kohta on aga 1,06 miljonit inimest. Nendest andmetest lähtudes oli ülemäärane suremus tänavu pandeemia ajal 140 200 inimest. Pandeemial on kaudseid mõjusid, mis võivad ülemäärast suremust vähendada – näiteks liikluse hõrenemine karantiinimeetmete tõttu vähendab surmaga lõppevate õnnetuste arvu (Venemaa siseministeeriumi andmetel vähenes jaanuarist kuni septembrini kannatanutega liiklusõnnetuste arv 9,4%).

Koroonaviirus tuvastati aprillist oktoobrini Venemaal 78 600 surnul, arvestas kokku Rosstat. 46 100 inimesel oli see peamine surma põhjus, ülejäänutel kaasnev põhjus. Kõik koroonaviirusega surnud moodustavad 6,5% surnute koguarvust Venemaal ehk 56% surmadest, mida võib lugeda ülemäärasteks.

Sellest järeldub, et umbes 62 000 venemaalase surma nimetatud perioodil ei saa seletada ametliku suremusega koroonaviiruse tõttu. See võib olla seotud osa koroonasurmade registreerimata jätmise, aga ka pandeemia kaudsete mõjudega (suurem koormus meditsiinisüsteemile, ligipääsmatus elutähtsale arstiabile ja isegi psühholoogilised reaktsioonid).

Asepeaminister Golikova on rõhutanud, et Venemaa valitsus ei ole kunagi andmeid suremuse kohta varjanud ja suremus on suurem kogu maailmas.