Eestil on jaanuari lõpuni aega anda Euroopa komisjonile selgitusi vihakõneseaduse kohta

Septembri lõpus selgus, et kuna Eesti pole kriminaliseerinud avalikku vihakõnet, võib meid oodata trahv. Nüüd ootab Euroopa komisjon Eesti selgitusi, miks seda tehtud pole.

Eestilt oodati vastuseid esialgu aasta lõpuks, justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) ütles Delfile, et pikendust küsiti jaanuari lõpuni, kuna detsembri lõpp on väga kiire.

Seega saab Eesti jaanuari lõpuni kujundada seisukohta, miks pole avalik vihakõne seni kriminaliseeritud.

Täna on riigikogus Reformierakonna eelnõu see seadus vastu võtta, kuid Isamaa erakond seisab selle vastu, pidades seadust sõnavabaduse piiramiseks.

Euroopa nõukogu 2008. aasta raamotsus nägi ette, et liikmesriigid võitlevad rassismi ja ksenofoobiaga vihakõne kriminaliseerides. Eesti pole seda seni teinud.

Oktoobri lõpus alustas Euroopa komisjon Eesti suhtes rikkumismenetlust. Sama tehti Rumeeniaga. Komisjoni teates seisab, et Eesti pole kriminaliseerinud vihakõne, täpsemalt pole keelanud rahvusvaheliste kuritegude ning holokausti avalikku hukkamõistu või eitamist, kui säärased teod õhutavad vägivalda või viha. Eesti seadusandlus ei taga, et kuritegude ksenofoobset või rassistlikku ajendit võetaks raskendavate asjaoludena arvesse, et säärased kuriteod saaks tõhusalt kohtu alla anda.

Kui Euroopa komisjon jääb Eesti saadetud selgitusega rahule, siis ongi asi lahenduseni jõudnud. Kui komisjoni Eesti vastus ei rahulda, ootab riiki ees kohtutee, mis võib kulmineerida trahviga. Kui suur see trahv oleks, ei ole praegu selge.

Koalitsioonierakonnad on vihakõne kriminaliseerimise vastu võidelnud, tituleerides seaduse suukorvistamiseks.