ÜLEVAADE | Järgmisel aastal Briti-reisilt enam juustu ja liha kaasa tuua ei tohi. Mis tavakodaniku jaoks veel muutub?

Eesti ametnikud seletasid täna pressikonverentsil Brexiti-järgse üleminekuajaga kaasnevaid muudatusi.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles sissejuhatuseks, et Euroopa-Briti kaubakõneluste tulemus on siiani lahtine. Püsib lootus, et lepe lõpuks siiski sõlmitakse, vastasel juhul hakkavad Eesti ja Suurbritannia vahel kehtima WTO lepetega sätestatud tollimaksud. Reinsalu sõnul on läbirääkijatel endiselt erimeelsusi, mis puudutavad EL-i kalurite juurdepääsu Briti vetele, kaubavaidluste lahendamise reegleid ning EL-i nõuet, et toodete ohutusele ja kvaliteedile kehtiksid Suurbritannias vähemalt sama ranged eeskirjad kui meil.

Impordi- ja ekspordireeglite kohta pole seetõttu midagi kindlat teada, tavakodanike jaoks aga on paljud küsimused lahendatud juba aasta alguses jõustunud Brexiti-leppe ja muude lepetega. “On sõlmitud rida valdkondlikke kokkuleppeid, mis puudutavad justiitskoostööd, sotsiaalkindlustust, riigihankeid, lennu- ja maanteetransporti, energeetikat, tuumaohutust, andmete liikumist – see info on meil olemas,” märkis Reinsalu. Samuti on teada näiteks reisijatele ja Suurbritannias elavatele Eesti kodanikele kehtivad nõuded.

Välismaal elamine ja töötamine. Neile Eesti kodanikele, kes on end järgmise aasta 30. juuniks registreerinud Ühendkuningriigi püsielanikuks, jäävad kehtima samad reeglid nagu varem. Välisministeeriumi andmeil on seda võimalust kasutanud juba 11 000 Eesti kodanikku. Hiljem saabujatele hakkavad juulist kehtima Briti immigratsioonireeglid (vaata elamis- ja tööloa taotlemise korda Briti valitsuse kodulehelt). Sama lugu on Suurbritannia kodanikega, kes on siia kolinud enne käesoleva aasta lõppu. Pärast seda saabuvad britid peavad taotlema elamisluba. Ka töötamisõigust saavad nad edaspidi samadel tingimustel nagu Venemaa või Keenia kodanikud.

Viisad ja kindlustus. Enne juulit saabujatel pole vaja Briti viisat taotleda. Alates juulist kehtib kord, et EL-i kodanik võib viisavabalt Suurbritannias viibida kuni kuus kuud. Kuni 2021. aastani pääseb riiki ka ID-kaardiga, seejärel nõutakse passi, mis peab kehtima viibimise lõpuni (erandiks Briti elamisloaga eestlased, kes saavad endiselt kasutada ID-kaarti). “Kuna tähtajad on lühikesed ja kipuvad ununema, soovitame juba praegu kehtiva passi kaasa võtta,” ütles siseministeeriumi rändepoliitika nõunik Harry Kattai. UK-sse sisenedes on vaja ka tervisekindlustust, kusjuures EL-i ravikindlustuskaart seal järgmisest aastast enam ei kehti. Britid saavad viisata Eestisse siseneda kuni 90 päevaks ja tohivad külastada ka teisi EL-i riike. Uus kord hakkab brittide jaoks kehtima jaanuarist, kuid pandeemiapiirangute tõttu on nende reisimine EL-i aasta alguses võimalik vaid erandjuhtudel.

Suurbritanniast kaupade tellimine. Alla 150 euro maksvad kaubad on tollimaksust vabastatud, olenemata sellest, kas kaubalepe sõlmitakse või mitte. Minister lisas, et kui uus kauba- ja tollilepe õnnestub saavutada, tähendaks see paljude kaupade tellimisel väiksemat tollimaksu. Selles osas on kõik seni lahtine. Juulist jõustub uus kord, kus Suurbritanniast tellitud kaubalt tuleb igal juhul maksta käibemaksu. “Kui varem kehtis [kolmandatest riikidest ostetud kaubale] käibemaksu kohustus üle 22-eurostele kaupadele, siis nüüd tuleb käibemaksu tasuda alates esimesest sendist,” ütles Reinsalu.

Maksu- ja tolliameti osakonnajuht Külli Kurvits lisas, et jaanuarist tuleb UK-st tellitud ja üle 150 euro maksvate kaupade eest tasuda ka tollimaksu, mille deklaratsiooni saab täita ameti kodulehel. Maksukohustus oleneb kauba teelepanemise (mitte tellimise) kuupäevast, seega tänavu teele pandud ja järgmisel aastal kätte saadud kaupade eest tollimaksu maksma ei pea. Tänavu tellitud ja jaanuaris teele pandud kauba eest tuleb juba maksta. Kurvits juhtis tähelepanu, et osale kaubagruppidele kehtivad sel puhul eri määrad, näiteks rõivastele 12% ja spordijalatsitele 16,9%, raamatutele ja mobiiltelefonidele aga 0%. Briti eraisikult Eesti erasikule saadetud ja kuni 45 euro väärtusega postipakid on maksuvabad. Kallimad saadetised tuleb samuti deklareerida ja maksustada.

Ravimid, juust ja liha keelatud. EL-i välistest riikidest, nagu Suurbritannia, on lennureisijal lubatud maksuvabalt kaasa tuua kuni 430 euro ja muudel reisijatel 300 euro väärtuses kaupu. Suurema väärtuse korral tuleb tasuda tollimaks. Osa kaupade toomisele kehtivad rangemad piirangud, millega saab tutvuda MTA kodulehel. Näiteks sigarette tohib lennureisija kaasa tuua kuni 200 ehk kümme pakki.

Järgmisest aastast on eraisikul keelatud Suurbritanniast euroliitu ravimeid sisse tuua. Arsti välja kirjutatud ravimid on lubatud, kuid tuleb deklareerida. MTA ametnik Külli Kurvits soovitab arvestada, et ühes EL-i riigis toidulisandiks loetud toode võib teises riigis olla defineeritud ravimina. Eraisikul on keelatud tuua kolmandast riigist ka liha- ja piimatooteid. See tähendab, et reisijate juurest leitud Briti juust või peekon järgmisest aastast konfiskeeritakse ja hävitatakse, ühtlasi ähvardab rikkujat trahv.

“Kui te pole varem tollikoridoridega kokku puutunud ja pole kindel, kas teil on midagi deklareerida, siis valige lennujaamas punane tollikontrolli koridor,” soovitas Kurvits. “Seal saate täita reisideklaratsiooni või juba näidata olemasolevat deklaratsiooni.”