FOTOD | Armastatud kirjanik Heljo Mänd saadeti viimsele teele
6. detsembril suri 94-aastaselt armastatud kirjanik, üle saja raamatu avaldanud Heljo Mänd.
Männi saja raamatu hulgas oli palju lastele mõeldud luulet, proosat ja näidendeid, lisaks tõlkis ta lasteluulet. Kunstitasemelt paistsid eriti silma tema väikelasteraamatud, täiskasvanuile avaldas ta luulekogu ja romaani.
Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller, 1946. aastani Heljo Raidla) sündis 11. veebruaril 1926 Narvas. Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi, õppis aastatel 1946–1947 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Töötas aastal 1956 Sädeme, 1956 ja 1958–1965 Pioneeri ning 1960–1965 ka Tähekese toimetuses. Alates 1965. aastast oli ta vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige oli Mänd alates 1961. aastast.
Männi luulekogud on teiste seas "Oakene" (1957), valikkogu "Pillerpall" (1973), valikkogu "Rohupäike" (1986), täiskasvanuile valikkogu "Homme on kaugel" (1989) jne. Viimatine luulekogu, Ingmar Muusikuse fotodega "Hetkesekundid" ilmus aastal 2009.
Jutustustest on väga menukas mitmeid põlvkondi kõnetav 1968. aastal ilmunud teos "Toomas Linnupoeg" (1968). Teised, samuti armastatud jutustused on "Koer taskus" (1967) ning "Miks sa vaikid?" (1969).
Heljo Männi nn suur hitt, mida iga lasteaiaealine teab ka aastal 2020, on õpik nimega "Karu-aabits" (1971). Teleseriaal "Mõmmi ja aabits" oli Eesti Televisioonis esimest korda eetris mustvalgena aastatel 1973-76. Need osad pole enam tänaseks säilinud. Aastatel 1977–1978 salvestati värviliselt teine versioon, mis on ka kõige rohkem tuntud.
Sarja lavastas Kaarel Kilvet, režissöör oli Tiiu Vahi, kunstnik Gunta Randla ja muusika autor Tõnis Kõrvits. Mõmmi rollis oli Ivo Eensalu, Rebase-Rein Lembit Ulfsak, Karu-Kati Ene Janson, Karu-Mati Vello Janson.
Aastatel 1998–1999 lavastasid Karin Nurm ja Maarika Lauri Eesti Televisioonis Karulaane rahva uued lood "Mõmmi aabits. 20 aastat hiljem". Lavastuse kunstnik oli Gunta Randla, muusika autor Tõnis Kõrvits ja laulusõnade autor Heljo Mänd.
1980. aastal ilmunud näidendikogu "Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" sisaldas osalt ka juba tuntud tegelasi, kuid seda siis näidendivormis. Lood, mis kogus sisaldusid, kandsid nime "Mõmmi ja aabits", "Mõmmi on koolilaps", "Õhuloss Pilvemaal!", "Nimi-Nii, nimi-Naa", "Sabata krokodill", "Kolm musta sulge" ja "Nutikas eesel".
Jutukogudest ilmusid Männil "Väikesed võililled" (1983) ja "Surnute mäss"(1991). Muinasjutukogu "Roosa muinasjutt" ilmus aastal 1990.
Aastal 2008. ilmus Heljo Männi mälestusteraamat "Elu roheline hääl". Mänd jutustab raamatus enda, oma vanemate, vanavanemate ja oma suguvõsa lugu 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.
2016. aastal paigaldati Heljo Männi 90. sünnipäevaks Nõmmele kirjanikule pühendatud pink. Pink asub Hiiu tänava lõppu jääva kergliiklustee ääres. Mänd oli selleks hetkeks elanud Nõmmel 60 aastat, pingi asukoht jääb kirjaniku kodule üsna lähedale.
Mänd pälvis aastal 2001 Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2016. aastal aga Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia.
Kirjutamisega tegeles ta veel ka tänavuse aasta esimeses pooles. Viimased paar kuud viibis ta õendushaiglas.
Sügav kaastunne lähedastele ka Ekspress Meedia toimetuse poolt.
