Sokolov tappis 24-aastase Ještšenko une pealt, tulistades teda kärarikka tüli järel neli korda pähe. Hiljem tükeldas ta naise keha sae ja kööginoaga ning püüdis sellest tükk tüki haaval vabaneda, vahendab BBC.
Tragöödia leidis aset mullu 7. novembril. 9. novembril tõmmati alkoholijoobes Sokolov Peterburis välja Moika jõest. Tema seljakotist leiti küljest raiutud naisekäed. Tapetu pea leiti Sokolovi korterist, keha aga Jekateringofka jõest, kuhu vool oli jõudnud selle Moikast kanda.
Ülekuulamisel rääkis Sokolov, et mõrva põhjus oli konflikt Ještšenko armukadeduse pärast tema varasematest kooseludest pärit laste suhtes. Sokolovi sõnul muutus naine mingil hetkel „koletiseks muinasjutust”. Edasi kavatses Sokolov sooritada enesetapu Peeter-Pauli kindluses Napoleon Bonaparte’i vormiriietuses (Napoleoni uurimine oli Sokolovi põhiteema ajaloolasena).
Ajaloolase naaber väitis uurijatele, et kuulis läbi seina, kuidas Ještšenko nimetas tapmisõhtul Sokolovi värdjaks ja mees karjus vastu, et naine on tänamatu elajas.
Aktivistide sõnul näitab see juhtum ehedalt, kuidas ahistamise ja perevägivalla probleemi suhtutakse Venemaal ükskõikselt. Veebipetitsioonis, mis sai üle 7500 allkirja, süüdistati Peterburi Riiklikku Ülikooli üliõpilaste varasemate kaebuste ignoreerimises Sokolovi suhtes. Tapmise järel otsustas ülikool siiski mehe vallandada.
Ještšenko kolis Peterburi õppima Lõuna-Venemaalt Krasnodari piirkonnast ja oli surma ajal magistriõppes. "Ta oli vaikne, armas ja alati eeskujulik õpilane," ütles naise tuttav RIA Novostile 2019. aasta novembris.
Vene meedia teatas, et Ještšenko ema on politsei kolonelleitnant ja isa kehalise kasvatuse õpetaja.
Ještšenko perekonna advokaat Alexandra Bakšeeva ütles reedel, et paraku "ei too ükski vanglakaristus teda tagasi", aga nad aktsepteerivad kohtu otsust.