Seni olid Argentinas abordid lubatud ainult pärast vägistamist või kui ema tervis oli ohus, vahendab BBC News.
Kongressi esindajatekoda kiitis eelnõu heaks juba varem sel kuul.
Ladina-Ameerikas suurt mõju omav katoliku kirik oli abordi legaliseerimise vastu ja kutsus senaatoreid eelnõu vastu hääletama. Seda toetas aga vasaktsentristlik president Alberto Fernández.
Abordi pooldajad loodavad, et seaduse vastuvõtmine Argentinas, mis on Ladina-Ameerika üks suuremaid ja mõjukamaid riike, innustab ka naabreid eeskuju järgima.
Pealinnas Buenos Aireses olid kongressi juurde kogunenud suured massid nii abordi toetajate kui ka selle vastaste leerist. Debatti jälgiti suurtelt ekraanidelt.
Kui hääletus oli lõpuks toimunud, järgnes juubeldamine abordi toetajate hulgas.
Aktivistid on võidelnud seaduse muutmise eest aastaid. Kaks aastat tagasi hääletas senat napilt abordi legaliseerimise vastu.
President Fernández tegi abordi legaliseerimisest ühe oma kampaanialubaduse.
Fernándezi sõnul on vabad ja seaduslikud abordid kuni 14. rasedusnädalani rahvaterviseküsimus, sest igal aastal viiakse Argentinas umbes 38 000 naist haiglasse salajaste raseduse katkestamiste järel ja pärast demokraatia taastamist riigis 1983. aastal on üle 3000 naise selle tõttu surnud.
Ladina-Ameerikas on abordid täielikult keelatud El Salvadoris, Nicaraguas ja Dominikaani Vabariigis. Enamikus teistes regiooni riikides on need lubatud vaid teatud erandlikel tingimustel.
Vaid Uruguays, Kuubal, Guyanas ja mõnedes Mehhiko osariikides on naistel võimalik aborti taotleda erineva rasedusnädalate piiranguga.
