Kergete elektrisõidukite koondnimetusena võetakse kasutusele uus sõidukite kategooria - kergliikur, mille maksimaalne võimsus võib olla 1 kilovatt ning maksimaalne kiirus 25 km/h. Kergliikurit, mis ei vasta nendele tehnilistele nõuetele, ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta, olemasolevad tuleb piirata maksimaalse kiirusega 25 km/h.
Uus sõidukite kategooria “kergliikur” hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid sõidukeid, nagu näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised istekohata sõidukid.
Advokaadibüroo LMP vandeadvokaat Robert Sprengk selgitab uusi nüansse:
Elektritõukerattad on meie linnapildis muutunud väga sagedaseks nähtuseks – neid võib märgata pea igal tänaval ning rendifirmade tõukerattaid parkimas igal nurgal.
Siiani kehtinud liiklusseadus ei sisaldanud otseselt elektritõukeratta mõistet ning lähtuti tõlgendusest, et elektritõukeratta kasutaja juhinduks abivahendeid kasutava jalakäija reeglitest ehk elektritõukerattaga on õigus liigelda jalakäijate keskkonnas seejuures liigeldes jalakäijaid ohustamata. Siiski tekitas selgete reeglite puudumine hulganisti küsimusi ja vaidlusi elektritõukerataste kategoriseerimisel ja liiklusreeglite kohaldamisel.
Tänasest jõustunud liiklusseaduse muudatus toob aga selguse majja.
Olulisemad märksõnad jõustunud seaduses:
* Suurim lubatud sõidukiirus kergliikuritele on 25 km/h
* Suurim võimsus kergliikuritel, va tasakaaluliikuritel, on 1 kilovatt
* Alla 16 aastane juht peab kandma kiivrit
* Sõiduteel nõutakse 10-15 aastastelt jalgratta juhtimisõigust
* Kergliikur peab kaasliiklejatele nähtav olema ka pimedal ajal
* Kergliikuriga on õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal
* Ülekäigukohta ületades ei pea sõiduriistalt maha tulema
Kiiruse ja võimsuse piirang
Kui siiani ei olnud elektritõukeratastele ning ka teistele elektrilistele seadeldistele kehtestatud nõudeid piirkiirusele, siis tänasest muutunud seadus kehtestab piirkiiruseks 25 km/h ning maksimaalseks võimsuseks 1 kilovatt. Kergliikurit, mis ei vasta nendele tehnilistele nõuetele, ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta. Erandina lubatakse liikluses kasutada enne 1 augusti 2020 ostetud elektritõukerattaid aga vaid juhul, kui nende maksimaalne kiirus on piiratud 25 km/h.
Helkurid ja tuled kergliikurile
Oluline on tähelepanu pöörata ka sellele, et kergliikur oleks kaasliiklejatele nähtav. Näiteks on alates tänasest ilma tuledeta keelatud sõita pimedal või halva nähtavusega sõiduteel.
Kergliikur lubatakse seadusemuudatuse kohaselt sõitma jalakäijaga samasse liiklusruumi (nt kõnnitee, jalgtee, jalgratta- ja jalgtee), samuti lubatakse kergliikuriga ületada sõiduteed samades kohtades, kus jalakäija seda teha võib. Seega valitseb kergliikuri juhile sarnane oht jääda teel liikuvale sõidukijuhile märkamata. Lisaks ohule sõidukijuhile märkamatuks jääda, valitseb ka oht, et jalakäija ja kergliikuri juht ei märka üksteist. Sellest tulenevalt on vajalik kergliikuri juhid muuta sõidukijuhtidele ja jalakäijatele paremini nähtavaks, mistõttu kehtestati kohustus valgusallika kasutamiseks.
Vanusepiirang ning jalgrattalubade nõue kergliikurijuhile
10–15-aastasel isikul peab kergliikuriga sõiduteel sõitmiseks olema jalgratta juhtimisõigus, tõendavaks dokumendiks on jalgrattajuhiluba või tõendatakse jalgratta juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel. Seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku vahetu järelevalve all võib sõiduteel kergliikurit juhtida vähemalt kaheksa-aastane isik. Õuealal antud piirangud ei kehti.
Kergliikur võib sõita sõidutee jalgrattarajal
Täiesti uue reeglina on sätestatud õigus liigelda sõidutee jalgrattarajal, mis potentsiaalselt võib suurendada kergliikurite ja mootorsõidukite konfliktiolukordi, kuid lähtudes asjaolust, et kergliikuriga liiklejal on võimalik valida liiklemiseks ka jalakäija keskkond, siis on olemas alternatiiv selliste konfliktiolukordade vähendamiseks. Sõidutee kasutamine ei ole kohustus.
Alla 16-aastastel kiiver kohustuslik
Alla 16-aastasele kergliikuri juhile on lisatud kohustus kanda teel liigeldes kinnirihmatud jalgrattakiivrit. Austraalias läbiviidud uuringutes tuvastati, et kergliikuri juhi surmaga lõppenud õnnetustes oli 43% juhtudest surma põhjustajaks peavigastus. Seepärast on oluline kergliikuriga sõitmisel kaitsta eelkõige pead. Alla 16-aastastele sõitjatele kehtestati kiivri kasutamine kohustusena, 16-aastatele ja vanematele on see rangelt soovituslik. Lisaks on soovituslik kasutada muid sõitjat kaitsvaid vahendeid.
Jalakäijate vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija kiirusega
Seadusemuudatus kohustab jalgratturit, kergliikuri juhti ja pisimopeedijuhti sõitma jalakäija vahetus läheduses jalakäija tavakiirusega. Muudatusega lisandus kohustus kergliikuri juhile sõita jalakäija tavakiirusega, jalgratturile ja pisimopeedijuhile oli vastav kohustus ka siiani kehtivas seaduses sätestatud. Kergliikur lubatakse sõitma jalakäijale ettenähtud liiklusruumi ja seega on oluline, et jalakäija vahetus läheduses ei sõidetaks kiiremini, kui jalakäija tavakiirus. Jalakäija tavakiirus ei ole konstantne näitaja ja võib olla varieeruv, olenevalt olukorrast on see orienteeruvalt 3–7 km/h.
Ülekäigukohta ületades ei pea sõiduriista pealt maha tulema
Seadusemuudatusega on lisatud kergliikuri juhile ja pisimopeedijuhile võimalus ületada ülekäigukohta ja -rada sõites ning täpsustatakse, et ülekäigukohal ja -rajal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.
Seega tavaolukorras peavad jalgrattur, pisimopeedijuht ning kergliikurijuht veenduma enne sõidutee ületamist, et see on ohutu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust või suunda.
Kokkuvõtvalt võib ütelda, et laialdaselt levinud liiklusvahendite kasutamise reguleerimine liiklusseaduses on tervitatav ning ohutut liiklemist toetav. Kuna kergliikurid on meie tänavatel juba väga sage nähtus, võib arvata, et ka täna oskavad jalakäijad ja autojuhid juba nendega arvestada ja seadusemuudatuse mõju ilmselt suur ei ole.
Kuna kergliikurite kasutamine muutub lähitulevikus ilmselt veelgi populaarsemaks ning seega suureneb ka oht õnnetusteks, võib tulevikus oodata praktikal, uuringutel ja statistikal baseeruvaid täiendusi seaduses.
