USA Kongressil tuleb 6. jaanuaril viimase sammuna kinnitada valijameeste kogu otsus Bideni võidust - see on suuresti sümboolne protsess, mis tähendab, et valimistulemuste ümberpööramine on väga ebatõenäoline, kui mitte öelda võimatu, vahendab Reuters.
Texase osariiki esindava Cruzi jõupingutused on vastumeelt Senati vabariiklastest liidritele, kes on väitnud, et seadusandliku kogu roll valimistulemuste kinnitamisel on pelgalt tseremoniaalne, ega soovi alustada laiaulatuslikku arutelu tulemuste legitiimsuse üle.
50-aastane senaator Cruz ja ülejäänud kümme senaatorit ütlesid oma avalduses, et kavatsevad hääletada valimistulemuste tagasilükkamise poolt osariikides, kus president Trumpi tõenditeta väitel pandi toime ulatuslikke valimispettusi.
Tänast riigipead toetavad inimesed ütlesid, et Kongress peaks viivitamatult ametisse määrama erikomisjoni, mis viiks läbi kümnepäevase auditi valimistulemuste suhtes nn võtmeosariikides.
"Kui see protsess on läbi, on igal osariigil võimalik komisjoni leide hinnata ja kutsuda vajadusel kokku oma seadusandliku kogu erakorraline istung valimistulemuste muutmise kinnitamiseks," seisis nende avalduses.
"Jääb veel lahtiseks, millistes osariikides tuleks audit läbi viia," märkis Cruzi esindaja.
Tänavuste valimiste võitjaks kuulutatud Joe Bideni pressiesindaja Michael Gwin ütles Reutersile, et senaatorite kõnealuse sammu näol on tegemist näitemänguga, mis ei põhine mingitel reaalsetel tõenditel.
"Taoline temp ei muuda asjaolu, et valitud president Biden vannutatakse ametisse 20. jaanuaril," ütles Gwin. "Ja see ei muuda ka tõsiasja, et Trumpi enda justiitsminister, kümned kohtud ja mõlema partei valimisametnikud on need alusetud väited juba läbi vaadanud ja tagasi lükanud."
"Auditi taotlemine on poliitiline trikk, mis ei mõjuta valimiste tulemusi," leidis ka Iowa ülikooli õigusteaduse professor Derek Muller.
Muller ütles Reutersile, et ehkki 1887. aasta seadus, mis reguleerib valimistulemuste kinnitamist Kongressi poolt, on üsnagi segane, leiab enamik eksperte, et seadusandjatel puudub auditi nõudmiseks seaduslik voli.
Isegi kui Kongressi saadikutel see võim oleks, vajaks audit mõlema seadusandliku koja - nii vabariiklaste enamusega Senati kui demokraatide enamusega Esindajatekoja - heakskiitu, ja sellele saavutamine on tänasel päeval sisuliselt võimatu.
Joe Biden võitis valijameeste kogus Trumpi tulemusega 306-222.
Trump on kutsunud vabariiklasi üles takistama Bideni ametisse astumist, kuigi elujõulist mehhanismi neil selle püüdluse õnnestumiseks pole.
Ted Cruziga liitusid avalduses senaatorid Ron Johnson, James Lankford, Steve Daines, John Kennedy, Marsha Blackburn ja Mike Braun. Oma allkirja andsid ka Cynthia Lummisega, Tommy Tuberville, Bill Hagerty ja Roger Marshall, kes saavad vastvalitud senaatoriteks pärast peatset ametivannet.
Viimased tunnistasid avalduses ka ise, et nad ei eelda tingimata oma jõupingutuste õnnestumist. "Me pole naiivsed. Me eeldame, et enamik, kui mitte kõik demokraadid ja võib-olla rohkem kui mõned vabariiklased, hääletavad [tulemuste vaidlustamise] vastu,” ütlesid nad.
Missouri osariigi senaator Josh Hawley oli sel nädalal esimene, kes teatas, et kavatseb valimistulemused vaidlustada. Ka mitmed vabariiklased USA Esindajatekojas on teatanud, et kavatsevad hääletada selle poolt.
Juhtiv vabariiklane, Senati enamuse liider Mitch McConnel on samal ajal öelnud, et ei toeta valimistulemuste vaidlustamist ja tunnustab Joe Bidenit tulevase presidendina.
Temaga on sama meelt Pennsylvania vabariiklasest senaator Pat Toomey ja Utahi vabariiklasest senaator Mitt Romney. Viimased kritiseerisid teravalt oma erakonnakaaslaste jõupingutusi, öeldes, et nendega püütakse inimeste usaldust valimiste vastu kahandada ja nende hääli röövida. "Ma ei oleks iial uskunud, et näen selliseid asju maailma võimsaimas demokraatias," tõdes Romney. "Kas ambitsioon on võtnud võimust põhimõtete üle?"
