Sotsiaalministeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul on eile õhtuse seisuga vaktsineeritud 6632 inimest, kes enamuses on tervishoiutöötajad. See katab üle poole perearstikeskustes töötavatest arstidest ja õdedest ning viiendiku haiglatöötajatest.
„Tegime juba vaktsineerimiskava koostades otsuse, et me ei lähtu ainult sellest, et järgmiste sihtrühmade juurde jõuame ainult siis, kui üks sihtrühm on vaktsiini kätte saanud. Tervishoius oli oluline ära katta kriitiline töötajate hulk perearstikeskustes ja haiglates, kus toimub COVID patsientide ravi. Nii, et ka kõik tervishoiutöötajad ei kuulunud kõige esimese prioriteedi sekka. Hambaarstid, apteekrid, teised eriarstid on pidanud ootama teadet vaktsineerimise avamise kohta.“
„Kuna viiruse olukord läks detsembrit lõpus raskemaks, tegime otsuse, et on vaja rutem alustada ka vaktsineerimisega hooldekodudes. Esimesed vaktsineerimised hooldekodudes on juba sel nädalal tehtud. Ettevalmistused kõigis suuremates hooldekodudes vaktsineerimiseks ka juba käivad,“ rääkis Jesse praeguses olukorrast.
Ta lubas, et juba sel nädalal jõutakse süstide tegemisega umbkaudu samale tasemele, kui palju laekub nädalas ka vaktsiinidoose Eestisse ehk pealt 9000 vaktsineerituni nädalas. „Aga peame juba ette arvestama, et vaktsiini kuur koosneb kahest süstist, seega juba paari nädala pärast hakkab osa iganädalasest tarbest ära kuluma teise vaktsiinisüsti tegemisele, neile, kelle kuuri on alustatud,“ märkis ta.
Mõni riik on aga otsustanud, et piiratud tarnete olukorras pikendatakse perioodi, mis jääb vaktsineerimiseks vajaliku kahe doosi manustamise vahele, et saaks vähemalt esimese süstiga rohkemate inimesteni jõuda. Jesse tõdes, et see arutelu käib asjatundjate ja otsustajate seas ka meil.
„See arutelu on Eestis käimas. Kuid ütlen kohe ära, et see ei saa puudutama inimesi, kelle vaktsiini kuurid on juba alustatud, neile on juba kokku lepitud konkreetne kuupäev ja kellaaeg teise süsti jaoks ja kindlasti ei taha, et inimesed hakkaksid saama edasilükkamise teateid.“
„Arutelu, kui pikk võiks olla kahe süsti vaheline aeg on käimas meil ja jälgime ka teistes riikides toimuvat. Järgmiseks nädalaks oleme palunud sotsiaalministeeriumisse kokku tulla immunoprofülaktika komisjonil, kes on meie ekspertkogu erinevate vaktsineerimisteemaliste küsimuste otsustamiseks. Teeme oma otsuse järgmisel nädalal,“ lubas asekantsler.
„Kuid ka kõikides riikides, kus see arutusse all on, ei tehta seda kergekäeliselt. Näiteks Suurbritannias, kus tehti esimesena otsus, et lükkame teise doosi saamist edasi, on suur seltskond arste ja teadlasi, kes seda otsust ei mõista ja õigeks ei pea. Ravimiuuringud on toimunud selle režiimiga, et dooside vahe on kolm nädalat. Peame tõsiselt kaaluma kasusid ja riske.“
Aeg, millal avaneb tavaelanikkonnal end vaktsineerida, sõltub Jesse sõnul palju sellest, millal saavad järgmised vaktsiinikandidaadid heakskiidu turule tulemiseks.
„See on meie tervisesektori huvides, et kõik soovijad, kes tahavad end vaktsiiniga kaitsta selle võimaluse ka võimalikult ruttu saavad. See on aga palju kinni selles, millal saavad müügiloa järgmiseks kaks-kolm vaktsiini, mis on teadaolevalt kergemate hoiustamise ja säilitamise tingimustega.“
Saates räägib Jesse veel, mis sammudega laiendatakse võimaluste tekkides vaktsineerimisvõimalusi ja kuidas inimesed võivad hakata seda kätte saama.
