Nord Stream 2 püütakse Saksamaal USA sanktsioonide eest kaitsta keskkonnakaitsefondi abil

Saksamaa välisminister Heiko Maas ei pea oma Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa erakonnakaaslase katset luua fond gaasitoru Nord Stream 2 valmis ehitamiseks otstarbekaks. Ilmselt kardab Saksa valitsus saata vale signaali USA-le, kirjutab ajaleht Süddeutsche Zeitung.

Maas on skeptiline Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa peaministri Manuela Schwesigi (sotsiaaldemokraadid – SPD) katsete suhtes tagada vasuolulise gaasitoru Nord Stream 2 valmis ehitamine fondi kaudu.

„See on otsus, mis langetati Mecklenburg-Vorpommernis. See ei ole liiduvalitsuse otsus,” toonitas Maas eile Kairos.

Maas tõi esile, et USA uues torujuhtme vastu suunatud sanktsioonide seaduses on ette nähtud konsultatsioonimehhanism. Maas peab tähtsaks, et „me teineteisega räägiksime, kuidas me sellise teemaga ümber käime, et otsida lahendusi, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad”. „Liiduvalitsus panustab sellele,” kinnitas Maas.

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa parlament hääletas SPD, Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja vasakpoolsete (Die Linke) häältega liidumaa omanduses oleva fondi asutamise poolt, mis peaks Nord Stream 2 valmis ehitamist toetama ja aitama USA gaasitoruvastastest sanktsioonidest mööda minna. Ametlikult peaks fond olema suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. Schwesigi sõnul peaks fond eeskätt toetama keskkonna-, loodus- ja kliimakaitseprojekte. Samas peaks fond andma ka panuse torujuhtme valmimisse.

Saksamaa liiduvalitsuses on kahtlusi selle kohta, kas see oleks praktiline, ja mure signaali pärast, mille fond president Joe Bideni uuele demokraatide administratsioonile saadab. Torujuhtme vastu on ka demokraadid. Berliinis loodetakse siiski, et pärast Bideni ametisse astumist tehakse rohkem järeleandmisi. USA sanktsioonid ähvardavad nii ettevõtteid kui ka avalikke institutsioone, mis gaasijuhtme kasutuselevõtule kaasa aitavad.

Peamise investori,Vene gaasifirma Gazprom andmetel on 94% Nord Stream 2-st valmis ehitatud. See tähendab, et merepõhjas on üle 2300 kilomeetri topelttoru. Mõni nädal tagasi jätkas Vene torupaigalduslaev tööd. Alates 15. jaanuarist jätkub ehitustöö Taani vetes. Gazprom peaks toetama Mecklenburg-Vorpommerni plaanitud fondi 20 miljoni euroga.