Türgi diplomaadid on väidetavalt nuhkinud Erdoğani kriitikute järel Balti riikides

Türgi diplomaatilised missioonid Balti riikides on kogunud luureandmeid ja informatsiooni Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani kriitikute tegevuse kohta, selgub Stockholmis asuva religioossete, ideoloogiliste ja etniliste äärmusliikumiste jälgimisega tegeleva organisatsiooni Nordic Research and Monitoring Network (NRMN) veebilehel Nordic Monitor avaldatud dokumentidest.

Türgi saatkondade poolt Eestis, Lätis ja Leedus kogutud informatsiooni kasutati hiljem terrorimisüüdistuste esitamiseks Türgi võimude kriitikutele, sealhulgas haridus- ja teadustegelastele, äritegelastele ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatele.

Prokurör Adem Akıncı otsuste põhjal alustas Ankara peaprokuratuur kolme juurdlust Eestis (toimik nr 2018/229567 20. detsembrist), Lätis (toimik nr 2018/230829 21. detsembrist) ja Leedus (toimik nr 2018/231181 24. detsembrist) elavate Türgi kodanike üle ilma konkreetsete tõenditeta mingi kuriteo kohta. Akıncı esitas neile süüdistuse „terroristliku organisatsiooni liikmeks olemises”.

Massilise puhastuse tulemusena on Türgi kohtusüsteem, luureteenistused, diplomaatilised missioonid välismaal ja korrakaitseorganid muutunud president Erdoğani käes tööriistadeks kriitikutele, oponentidele ja dissidentidele süüdistuste esitamiseks, teatab NRMN.

Erdoğani kriitikud välismaal, eriti Hizmeti/Güleni liikumise liikmed, on olnud jälgimise all, neid on ahistatud, ähvardatud tappa ja röövitud pärast seda, kui Erdoğan otsustas nad patuoinaks muuta. Türgi saatkonnad ja konsulaadid üle maailma on süstemaatiliselt presidendi kriitikute järel spioneerinud, profileerinud nende organisatsioone ja koostanud neist nimekirju, märgib NRMN.

Türgi diplomaatilised missioonid rikuvad ebaseadusliku informatsiooni kogumise ja luureoperatsioonidega asukohariikide seadusandlust ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid.

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu on kinnitanud Türgi diplomaatide varjatud spionaažioperatsioone välismaal. Çavuşoğlu sõnul on valitsus diplomaatidele ametlikult sellise korralduse andnud.

„Kui te vaatate diplomaadi definitsiooni, on see selge. ... Luureandmete kogumine on diplomaatide kohus,” ütles Çavuşoğlu 2020. aasta 16. veebruaril pärast Müncheni julgeolekukonverentsi ajakirjanikele.