Brasiilia Amazonase osariigis lõpeb haiglates hapnik ja need muutuvad „lämbumiskambriteks”

Brasiilia Amazonase osariigi pealinna Manausi haiglad on jõudnud koroonaviiruse patsientide ravimisega kriitilisse punkti. Teatatakse tõsisest hapnikupuudusest ja meeleheitel personalist.

Manausis on viimasel ajal taas surmade ja nakatumiste arv kasvanud, vahendab BBC News.

Kohaliku meedia teatel on meditsiinitöötajad hoiatanud, et varustuse ja abi puudumise tõttu võib surra palju inimesi.

Brasiilias on kokku koroonaviiruse tõttu surnud 205 000 inimest, mis on USA järel suuruselt teine arv.

Brasiilias on viimasel ajal välja ilmunud ka uus koroonaviiruse tüvi, mille jäljed viivad Amazônia piirkonda.

Amazonase osariik kandis ränki kaotusi pandeemia esimese laine ajal ja nüüd on seal nakatumine taas suureks kasvanud.

Eelmisel nädalal toodi haiglate juurde külmutuskonteinerid surnukehade hoidmiseks ja võimud kuulutasid välja eriolukorra.

Jessem Orellana Fiocruz Amazônia teadusiku uurimise instituudist ütles AFP-le, et mõnedes haiglates Manausis on hapnik otsa lõppenud ja mõnedest keskustest on saanud omamoodi patsientide „lämbumiskambrid”.

Ajaleht Folha de São Paulo kirjutas meeleheitel haiglatöötajatest, kes püüavad patsiente käsitsi ventileerimisega elus hoida.

„Me oleme kohutavas olukorras. Hapnik sai täna terves osakonnas lihtsalt otsa,” ütles üks meditsiinitöötaja laialt levitatud videos. „Hapnikku ei ole ja paljud inimesed surevad. Kui kellelgi on hapnikku, palun tooge see kliinikusse. Nii paljud inimesed surevad.”

Amazonase osariigi kuberner Wilson Lima ütles, et osariigis on kogu pandeemia kriitilisim hetk, ja kuulutas välja öise liikumiskeelu.

Osariigi tervishoiuminister Marcellus Campelo teatas, et osariik vajab kolm korda rohkem hapnikku, kui kohapeal suudetakse toota, ja palus abi.

Brasiilia asepresident Hamilton Mourão jagas Twitteris fotosid Manausi varustust transportivast õhujõudude lennukist.

Ametnike sõnul viiakse mõned patsiendid õhu teel ka teistesse osariikidesse ravile.

Brasiilia riikliku Oswaldo Cruzi Fondi asedirektor Felipe Naveca ütles BBC-le, et sealne uus tüvi ei ole seotud Suurbritannia ega Lõuna-Aafrika Vabariigi omaga, aga sellel on samasuguseid omadusi. See võib olla kergemini nakkav.

Naveca sõnul ei ole praegu andmeid, mis viitaksid sellele, et olemasolevad vaktsiinid mõjuksid uue tüve vastu vähem.