ERISAADE | Ennustus: kuidas jaotuvad uues valitsuses ministriportfellid?

Kuigi koalitsioonikõnelused Reformi- ja Keskerakonna vahel veel käivad, siis mõned poliitikud võivad juba käsi kokku hõõruda ja loota endale uut tähtsat ametit.

Üks kriteerium portfellide jagamisel on läbirääkijate poolt juba välja öeldud: arvatavasti jaotuvad ministeeriumid kahe partei vahel võrdselt. Kui eelmises koalitsioonis oli 15 ministrit, siis järgmises jagatakse pooleks 14 ministrikohta. See tähendab, et lisaks neljale olemasolevale tuleb Keskerakonnal oma inimene leida veel kolme ministeeriumi ning Reformierakonnal on lisaks peaministrikohale veel kuus. Tõenäoliselt kaotatakse rahvastikuministri portfell.

„See on mitmes mõttes kõige sümboolsem ministrikohtadest. Raha ainult loetud miljonid, ametnike ressurssi ja ka sisulist poliitikakujundamist või järelevalvepädevust väga-väga vähe,” sõnab erisaates koos saatejuhiga tulevaste ministrikohtade üle arutlev poliitikavaatleja ja avalike suhete agentuuri Meta Advisory Group’i partner Andreas Kaju.

Saatejuht pakub nimekirja, kuidas ministrikohad erakondade vahel jaotuvad:

Keskerakond

Haridus- ja teadusminister - Jaak Aab
Sotsiaalminister – Tanel Kiik
Riigihalduse minister – Anneli Ott
Majandusminister – Taavi Aas
IT- ja väliskaubanduse minister – Andrei Korobeinik
Maaeluminister – Tarmo Tamm
Kultuuriminister – Mailis Reps

Reformierakond

Peaminister - Kaja Kallas
Justiitsminister - Hanno Pevkur
Kaitseminister – Jürgen Ligi
Keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister - Andres Sutt
Siseminister - Kalle Laanet
Välisminister - Marko Mihkelson

Samas, nagu viitab ka Andreas Kaju, on nimekirjas suur probleem: sarnased ministeeriumid koonduvad samale erakonnale. Üldise kombe järgi jaotatakse ministriportfellid nii-öelda võrdse jaotumise printsiibis ja seega peaks näiteks sise- ja justiitsministeerium olema erinevatel erakondadel. Sama oleks loogika ka kaitse- ja välisministeeriumiga.

Ent aeg on teine. Ja ka mõned traditsioonid teised. „Keskerakonnal ei ole seni olnud asja välis- ja kaitseministri portfelli juurde,” sõnab Kaju. Põhjus Keskerakonna ajaloolises taagas. Aga rolli mängib ka suuremõõtmelise korruptsioonijuhtum, mille eest Keskerakond on uurimise all. Nii on reformierakondlased ka juba viidanud, et näiteks sise- ja justiitsministeeriumi ei peaks Keskerakonnale andma. Samamoodi oleks avalikkusele keeruline selgitada keset korruptsiooniskandaali rahandusministeeriumi ulatamist Keskerakonnale.

Kas Mailis Reps peaks võtma uuesti ministrikoha? Mis saab Jüri Ratasest? Millised poliitikud on veel ministrikohtadele pretendendid? Kes mõjukatest erakondlastest pruugib kohast ilma jääda? Milline võiks olla Keskerakonna vahetuskaup, et Reformierakond saaks koondada jõuministeeriumid? Sellest rohkem juba Erisaate helirealt.