Ida-Harju politseijaoskond postitas ühismeediasse kirjelduse skeemist. "Inimene laeb interneti müügikeskkonda üles müügikuulutuse, märkides sinna ka oma telefoninumbri. Peagi võtab temaga sõnumivahetusprogrammi Viber või Whatsapp kaudu ühendust kelm, kes avaldab soovi müüdav ese ära osta," seisab postituses.
"Järgmisena teeb kelm kannatanule ettepaneku maksta deposiitkonto kaudu. Kui müüja nõustub, siis saadab kelm kannatanule lingi võltsitud müügikeskkonna veebilehele, mis näeb sarnane välja päris veebilehega, kuid mille kuvatav aadress erineb originaalist. Seejärel palub kelm kannatanul kinnitada oma andmed, misjärel kannatanu sisestab lehele oma pangakaardi andmed ja 3-kohalise koodi kaardi tagaküljel. Sellise tegevuse tulemusena saab kelm juurdepääsu kannatanu pangakaardi andmetele ning saab sellega internetis oma äranägemise järgi tehinguid sooritada," selgitas politsei.
Alati enne enda pangakaardi või isikuandmete sisestamist tuleb veenduda lehe õigsuses. Petulehed võivadki välja näha nagu täiesti tavalised veebilehed, kuid aadressireal esinevad selles tavaliselt vead või on aadressireal hoopis erinev aadress sellest, mis on kirjas lehel endal.
Pettusele viitab ka see, kui selles küsitakse liiga palju detaile või nõutakse viivitamatut tegutsemist. Pettuse ohvriks langedes tuleb viivitamatult sellest teada anda politseile, helistades hädaabinumbrile 112.
Jaga teadmist kindlasti ka eakate lähedastega, keda säärased petturid kahjuks kipuvad sihtima.