Parvlaevast Estonia dokumentaalfilmi teinud mehed eitasid Rootsi kohtus seaduse rikkumist

Eile Rootsis Göteborgis alanud kohtuprotsessil parlvlaeva Estonia hauarahu rikkumise üle olid kõik ühte meelt selles, et ajakirjanik Henrik Evertssoni juhitud meeskond filmis roboti abil Estonia vrakki. Eriarvamusel ollakse selle kohta, kas selle tegevusega rikuti seadust.

Prokuröri sõnul rikkusid Evertsson ja veealuste võtete eest vastutanud Linus Andersson Rootsi allkirjastatud ja oma seadusandlusse võetud Estonia hauarahukokkulepet, hoolimata sellest, kui üllad nende motiivid olid, vahendab Helsingin Sanomat.

„Meie kriminaalõiguslikus maailmas on asjad kas lubatud või keelatud. Kui tegemist on hea kavatsusega, võib kohus selle sel juhul karistust määrates arvesse võtta,” ütles prokurör Helene Gestrin.

Gestrin nõuab Evertssonile ja Anderssonile tingimisi vanglakaristusi ja trahve.

Kaitse sõnul räägivad mitmed asjad meeste süü vastu. Kõigepealt, Estonia vrakk asub rahvusvahelistes vetes.

„ÜRO mereõiguse konventsioon ütleb väga selgelt, et riigid ei tohi kaitsta oma riiklikku suveräänsust rahvusvahelistes vetes,” ütles Dagens Nyheteri teatel Andersson, kes on hariduselt laevakapten.

Võttegrupp oli sellele lisaks saabunud kohale Saksamaalt Saksa laevaga. Saksamaa ei ole rahvusvahelist Estonia hauarahukokkulepet allkirjastanud.

Süüdistatavate sõnul oli Soome piirivalvelaev Turva Estonia uppumiskohas neid ootamas, aga ei takistanud pääsu uppumiskohale, vaid liikus kaugemale. Uppumiskoht on Soome majandusvööndis. Dagens Nyheteri teatel oli kohtus tunnistajaks ka Turva kapten.

Kaitse ehk tähtsaim väide meeste süü vastu on see, et meeskond leiab, et tegi tähtsat „ajakirjanduslikku tööd” lisainformatsiooni hankimiseks.

„See oli ilmselgelt andestatav tegu, mis võeti ette väljendus- ja informatsioonivabaduse heaks,” ütles Evertssoni ja Anderssoni advokaat Johan Eriksson kohtus.

Estonia ohvrite omakseid esindav Rootsi organisatsioon toetas võttegrupi sukeldumisi.