Jevgeni Krištafovitš: EKRE suurimaks probleemiks valitsuses oli nende ebakompetentsus
(191)
Kristafovitš leiab, et valitsuse vahetumine on positiivne, kuid rõõmustamiseks on vara.
Eestis on viimast kahte aastat kui EKRE on olnud valitsuses võrreldud Trumpi perioodiga USA-s. Kas teie hinnangul võib valitsuse vahetumine tuua kaasa mingi positiivse muutuse ühiskondlikus atmosfääris?
Minu jaoks kõige suurem probleem selle valitsusega oli tema karjuv ebakompetentsus pea kõikides olulistes ühiskonnaelu küsimustes. Põhimõtteliselt see ei saanud kellelegi üllatusena tulla, sest kui enne valimisi EKRE lubas saada Trumpi käest miljard dollarit kaitsevõime edendamiseks või reklaamis oma kõige suurima majanduseksperdina Kersti Krachti, siis oli ju enam-vähem prognoositav, milline see ekspertiis lõppude lõpuks tulla võiks.
Aga ka Kert Kingo, Mart Järvik, ühe päeva minister Marti Kuusik ja mõlemad Helmed ise näitasid ikka ilmekalt, kui palju kahju riigile võib põhjustada selline unistuste meeskond, kui neid tüüri juurde lastakse.
Selles mõttes ma võrdlen EKRE-IKE koalitsiooni koroonaviirusega, mis on muidugi ohtlik, raskesti põetav ja suhteliselt prognoosimatu, aga lõpuks põed läbi ja kui ära ei sure, siis antikehad mõneks ajaks olemas ning saad pool aastat rahulikult hingata. Kui veab, siis saad enne vaktsiini ka. Samas ei tohi ka hiljem unustada hügieenireegleid, seda ka valmistel käies: enne hääletussedeli valimiskasti panemist pese käed korralikult puhtaks ja ohtliku populismi sümptomite ilmnemisel pane kohe mask ette, et rääkimisel sülg teiste peale ei lendaks. Või kõige paremalt istu üldse 14 päeva karantiinis kuni need sümptomid sul kaovad.
Nüüd uue Eesti peaministri ees on sama tähtis väljakutse, naga ka uuel USA presidendil: lõpetada eelmise administratsiooni kõik kahjulikud algatused, üritada kahju hüvitada ja ühiskonda lepitada. Samas Kaja Kallasel on selleks kahjuks oluliselt vähem instrumente, kui Joe Bidenil, kellel on lisaks presidendi kabinetile ka enamus esindajatekojas ja pariteet senatis. Kallasel istub valitsuses kõrval Keskerakond ja see saab olema üks väga suur probleem.
Viimased kaks aastat torgiti homosid ja naisi, kuid rahule jäeti venelased ja venekeelsed. Kas see, et Keskerakond ja EKRE pole enam koos valitsuses tähendab ka seda, et nüüd võetakse välja vene kaart ja oma osa saavad ka need inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel?
Enne kohalikke valimisi on alati oht, et vene kaart jälle mängu tuleb, sest aktiviseeruvad kindlasti kõikvõimalikud "vene koolide kaitsjad". Aga sel aastal ilmselt ei tule Yana Toomi hauataguse häälega nn erakorralisi teadaandeid, et kui te valima ei lähe, võidab "pronksiöö koalitsioon". Sest proksiöö koalitsioon selleks ajaks juba võitis ja seal on Yana Toom ise.
Võimalik, et erakond Isamaa püüab rehabiliteeruda koalitsiooni eest Keskerakonnaga, esitades lähikuudel riigikogus ettepaneku muuta Eesti alus- ja kooliharidus ühtseks ja eestikeelseks, mida nad ise aitasid hiljuti blokeerida, kui seda ettepanekut esitas Reformierakond. Aga mingeid tõsisemaid samme selle teemaga seoses ma selle koalitsiooni puhul paraku ei prognoosi.
Revolutsioonilisi arenguid lõimumisvaldkonnas kindlasti ei tule, Keskerakond üritab neid valitsuses iga hinna eest takistada. Aga väikeste kuid oluliste sammudega saame ikka liikuda õige eesmärgi suunas. Näiteks, avame riigigümnaasiume Ida-Virumaal ja Tallinnas, muudame alushariduse eestikeelseks, arendame keelekümblust jne.
Kuulusite mõned aastad Vabaerakonna ridadesse. Kas olete juba otsustanud kas ja kelle ridades lähete 2021 kohalikele valimistele?
Mulle valmistab muret korruptsiooni mastaap Tallinna linnas. Ma olin alati skeptiline ootuste suhtes, et pärast Edgar Savisaare lahkumist juhi kohalt Keskerakonna käitumismuster kuidagi muutub. Porto Franco kriminaalasi näitab selgelt, et muutunud ei ole seal mitte midagi, ja Tallinna elanikuna ma ei soovi, et järjekordses korruptsioonikuriteos kahtlustatav erakond valitseks pealinnas ka pärast selle aasta valimisi.
Samas legendaarse Tallinna korruptsiooniga võitlejaid on olnud varemgi, kes suuga tegid suure linna, aga käega ei tee kärbsepesagi. Isegi õiguskaitse organitest tulijad, Jüri Pihlist Helve Särgavani, on suutnud pettumust valmistada. Kõik nad lõpetasid oma võitlust ühtemoodi: Keskerakonna ridades sooja koha pärast. See kõik teeb poliitiliselt äärmiselt ettevaatlikuks.
Ka Vabaerakonna kogemus teeb mind isiklikult ettevaatlikuks, sest mind ju visati sealt välja katuseraha vastu sõdimise eest.
Ma poleks iialgi uskunud, et peaksin kunagi Isamaaliidu veteranidele avaliku peapesu tegema, et nad korruptiivsest katuserahast loobuks, aga ometi nii see ju oli. Ei väsi imestamast kui kergesti inimesed müüvad oma ideaale maha ja kui odavalt tegelikult.
Aga kõik see kindlasti ei tähenda, et peaks kogu seda korruptsioonifestivali rahulikult kõrvalt vaatama ja mitte püüdma poliitikat ausalt teha.
