Kristen Michal: eelmine valitsus oli jutuvalitsus
(305)
Michal räägib, et uuel valitsusel seisab ees eelmise valitsuse järel „tallide puhtaks rookimine” ja riigi rahanduse korda saamine.
Uus valitsuskoalitsioon sai kriitikat juba enne valitsuse ametisse astumist. EKRE poliitikud ründasid uut valitsust kui erakordselt korrumpeerunut ja Eesti 200 liikmed leidsid, et uue valitsuse eesmärk on lihtsalt kaks aastat kuidagi „ära tiksuda” Kuidas kommenteerite?
Vaevalt, et keegi päriselt usub, et valitsusel on võimalik tervisekriisi tingimustes ja sel ajal kui majanduse mõned sektorid on kriisi läinud, kuidagi „tiksuda”. Kui valitsus vahetub, siis mõningane kriitika uue koalitsiooni suhtes on alati kohane.
Samas on see paljus lähtunud sellest, et Isamaa ja EKRE ootus oli vana koalitsiooni jätkumine. Kuid see on ühtlasi ka põhjus miks see koalitsioon üldse sündis.
Kui rääkida sisulistest tegevustest, siis kõige olulisem on tervisekriis ja vaktsineerimisega seonduv. Ka rahandusvaldkonnas ootab ees suur „tallide puhastamine”, sest Ratase kaks valitsust on elanud pigem üle jõu: nii headel aegadel kui ka kriisi ajal pandi kirja kärpeid, mida tegelikult ei sisustatud. Valitsus peab need kärped sisustama ja leidma lahendused.
Lisaks on sektoreid, kes on kriisi läbi tugevalt pihta saanud ning kes vajavad abi, pean silmas eelkõige neid, kes on pidanud oma uksed avaliku võimu otsuste tõttu sulgema ja kes on selle läbi kannatanud. Uus valitsus on ka selle puhul teinud esimesed mõistlikud sammud, tegeledes piirangute ühtlustamisega.
Tööd uuel valitsusel on palju ja ka ootused valitsuse suhtes on kõrged. Üks eelmise valitsuse osalisi ehk EKRE üritas meid ülejäänud maailmast lahti raiuda, kuid tänase valitsuse üks olulisemaid ülesandeid on meid muu maailmaga võimalikult heades suhetes ja heas ühenduses hoida.
Kas te ei leia, et praegu oli strateegilises plaanis halb aeg valitsusse minemiseks? Pandeemia, majanduskriis, eelmise valitsuse rahandusotsused... Kas poleks olnud targem kaks aastat oodata kuni järgmiste valimisteni?
Valimised võitnud erakond ei saa oodata valitsusse pääsemist ja seada seda aega endale mugavaks. Kui valimiste võitjal on võimalik valitsus moodustada, siis tuleb seda esimesel võimalusel teha. See on ainuke võimalus valimistel lubatud nägemuse realiseerimiseks.
Ebamugavad ajad nõuavad ka teravamat otsustamismeelt ja praeguses koalitsioonis on see olemas. Ja ka valitsuse kandepind riigikogus on piisavalt suur, et me saame vajalikud otsused ära teha.
Ma ei ütleks, et see on halb aeg, see on lihtsalt üks hetk ajaloos ja ma olen kindel, et Eesti riigi ja rahva ning ka kogu maailma jaoks see kriis laheneb. See on lihtsalt õppetund, mille põhjal tuleb tulevikus paremini teha.
Viimased kaks aastat kulgesid sellises rütmis, et pühapäeval ütlesid isa-poeg Helmed midagi TRE Raadios, siis seda menetleti eesti ühiskonnas terve nädala vältel ja neljapäeval või reedel jõudis Reitelmann või keegi teine midagi kirjutada Facebook-is ja siis tegeleti kuni uue TRE Raadio saateni. Kas sellisest tsüklist saab nüüd eesti ühiskond kaks aastat puhata?
Võimulolija puhul on ka sõna tihti tegu. Ja nii ka nende EKRE raadiosaadete puhul, kus üks kord sildistati naistearste ja teinekord öeldi, mida nad arvavad Soome peaministrist. See on kõik minevik.
Ega saated ja ütlemised nende poolt ära ei kao. Kuid nad ei esinda enam Eesti Vabariiki ministritena.
Loodetavasti õpib ka EKRE sellest, sest kui selline retoorika jääb ühetaoliselt solvavaks, siis selline asi vähendab ka nende endi kandepinda ja usaldust poliitika suhtes. Ka EKRE-l seisab ees mõningane enesekaemuse periood, sest valitsuses neil mõni üksik asi õnnestus, kuid mitte eriti palju. Kogu valitsuse aur läkski retoorikale. See valitsus polnud tegude valitsus, vaid jutuvalitsus. Uuel valitsusel on juba praegu võimalus olla oluliselt tegusam kui eelmine valitsus seda oli.
Uues valitsuses on ministreid, kellel puudub nii kogemus poliitikas kui ka suure vastutusala juhtimise kogemus. Kas te ei karda, et läheb nii, nagu kahe Ratase valitsusega, et tulevad pidevalt mingid pahandused ja ministreid vahetub jälle nagu hokimängus, kuna need inimesed pole valitsuskõlbulikud?
See, et vahetuvad ministrid ja valitsused on poliitika paratamatu ringkäik. See on demokraatia osa. Ühiskonnas on alati nii, et mõnele ei meeldi minister, kes on teinud konkreetseid ja karme otsuseid ning mõnele ei meeldi need, kes pole midagi teinud. Ja pealegi kust peakski inimesed kogemusi omandama?
Need, kes Reformierakonnast ja Keskerakonnast valitsusse tulid on kõik poliitikas teatava kogemusega, välja arvatud Kristian Jaanil ja Eva-Maria Liimetsal, kes oma valdkonnas on siiski kogenud eksperdid. Juhtimine ja tegutsemine selle valitsuse puhul kogemuste taha ei jää.
