Kuni pooled hooldekodude töötajad keelduvad koroonavaktsiinist, eakaid mõjutavad lähedased
(296)
Sotsiaalministeerium kogub andmeid üldise koroonavastase vaktsineerimise kohta. Kui palju on vaktsineeritud, kui palju on keeldutud. Nendest andmetest aga ei kajastu see, kas ja kui palju vaktsineeritakse COVID-19 vastu hooldekodude elanikke ning kui paljud sellest loobuvad.
Kui riik on avaldanud muret selles osas, et Ida-Virumaa tervishoiutöötajate vaktsineerimine jääb madalale tasemele, siis Delfi küsitluses ilmnes, et hooldekodudes probleem maakonnapiire ei tunne.
Pöördusime 172 hoolekandeasutuse poole. Nende seas oli eakatele mõeldud kodusid, aga ka erivajadustega inimestele suunatud teenuseid. Meile vastasid 41 hooldekodu esindajad. Seega pole see info kindlasti lõplik aga annab aimu, et hooldekodudes töötavate inimeste vaktsineerimine pole nii edukas kui see olla võiks.
Keeldujaid mõni üksik kuni pooled
Meditsiinitöötaja puutub viirusega kokku suurema tõenäosusega kui teiste ametite esindajad. Just seetõttu ongi meditsiinitöötajad esimeste vaktsineeritavate seas.
Lisaks sellele, et vaktsiin kaitseb töötaja enda tervist, pakub vaktsineerimine kaitset patsientidele, kelle eest ta hoolitseb, kuid keda ei pruugi olla võimalik vaktsineerida erinevate kaasuvate haiguste tõttu.
Meie päringule vastanud hooldekodudes loobus keskmiselt vaktsiinist umbes 40% töötajatest. Kõige rohkem on keeldujaid Ristipalo pansionaadis, kus vaktsiinist keeldunud 79% töötajatest. Seevastu on selles Põlvamaal paiknevas kodus vaktsiini saanud 93% klientidest. Seega võib järeldada, et eakad soovivad oma tervise eest rohkem hoolitseda, kui sealsed töötajad.
Alutaguse Hoolekeskuse juhatuse liige Kristiina Ets sõnas, et nende töötajatest on vaktsiini küll saanud 53%, kuid loobujad on silmnähtavalt mõjutatud venekeelsest inforuumist. "Jätkame selgitustööd ja loodame jõuda vähemalt 75%," lisas ta.
On ka neid hooldekodusid, kus on koroonaviirus juba laastamistööd teinud. Kui koroonat juba põetud, saab vaktsineerida alles poole aasta möödudes. Selline on näiteks Keila Hooldekodu, kus vaktsiinist lauskeeldujaid on 20%, kuid mitmed personali liikmed on viiruse läbi põdenud.
Laheda sotsiaalkeskuse esindaja Marika Dorbek vahendas, et nende töötajate seas on vaktsiini saanud 38% inimestest. "Otseselt keeldunud on aga vaid üks inimene, kes läbis hiljuti keemiaravi. Ülejäänud töötajad on seisukohal, et nad ei pea vaktsineerima esimeste seas. Seeasemel nad ootavad, kui vaktsiini tuleb rohkem turule ja siis vaktsineerivad."
On ka häid näiteid: Hageri hooldekodus on vaktsineeritud 92% töötajatest, Tootsi hooldekodus on vaktsineeritud 89%. Viljandimaa hoolekandekeskuses on vaktsineeritud 70% töötajatest, kuid keeldujate seas on neid, kes on kolleegide põhjal juba praegu ümber mõelnud. Jõgevemaal Kääpa Saare kodus on vaktsineeritud 94% töötajatest. Koonga Hooldekodus oli töötajate seas vaktsiinist loobujaid vaid üks.
Eakad loobuvad vaktsiinist kõrge ea tõttu
Lõuna-Eesti hooldekodudes on vaktsiini saanud 52% elanikest. Hooldekodude juhatuse esindaja Ülo Tulik selgitas, et enne vaktsineerimiste algust võeti ühendust ka klientide lähedastega, kes aktiivselt oma sugulaste vaktsineerimise teemal arvamust avaldasid.
"Vaktsiinist keeldumist põhjendada alati ei osata, kuid enamasti on keeldujateks samad kliendid, kes iga-aastaselt ei soovi ka muid vaktsiine, näiteks gripivaktsiini. Mõned kliendid on välja toonud põhjusena, et nad on juba eakad ja ei näe vaktsineerimisel enam vajadust."
Näiteks Häädemeeste Eakate Kodus on vaktsiini saanud 86% elanikest. Ülejäänud inimestel polnud perekond vaktsineerimisega nõus. Valga haigla hoolekande osakonnas on omaenda soovil vaktsiinist loobunud 18% elanikest, lähedaste mahitusel 9%. Kõige suurem vaktsineerimata klientide osa (31%) on aga hoopis nende seas, kellel puudub arusaam enda ümber toimuvast, aga samal ajal pole neil ka eestkostjat.
On ka kurvemaid juhtumeid. Näiteks Koeru Hooldekeskuses on loobujaid kokku 25%, kelle seas on nii koroonaeitajaid kui ka põhimõttelisi vaktsiinivastaseid. Nende seas on aga ka neid, kus eakas ise soovib väga vaktsiini saada, kuid tema lähedane inimene keeldub.
Kõik hooldekodud, kes meie päringule vastasid, selgitasid ka, et viimane sõna vaktsineerimise kasuks otsustamisel jääb kliendile ning alati on võimalus keeldujatel ümber mõelda.
Kõik need agad
Nagu juba loo alguses viitasime, on tegemist ülevaatega, mitte lõpliku statistikaga. Lisaks sellele, et meil pole vastuseid kõikidest hoolekandeasutustest, on ka vaktsineerimine mõnes kohas veel alustamatagi. Sellised on näiteks Lõuna-Eesti Hooldekeskused.
Ka sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul on sellisest statistikast vara mingisuguseid järeldusi teha. "Neid inimesi, kes pole esimeste hulgas tööandjale enda vaktsineerimise soovist märku andnud, ei saa lugeda vaktsineerimisest loobujateks," lausus tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.
"Mõned inimesed soovivadki veidi enam aega otsustamiseks ja neid ei tohiks selle otsuse tegemisel kuidagi survestada. Samuti pole kõigini ka vaktsineerimise võimalus veel lihtsalt jõudnud, kuna vaktsiine on olnud esialgu piiratud koguses ja mitmetes hooldekodudes on vaktsineerimisi alles alustatud. Lõpule on 1.doosiga vaktsineerimine viidud veidi vähem kui pooltes hooldekodudes."
"Meieni on jõudnud ka juhtumid, kus algselt vaktsiinist loobunud hooldekodude töötajad on siiski hiljem ümber mõelnud ja soovinud vaktsineerimist. Vaktsineerivate asutuste tagasiside põhjal on olnud palju küsimusi võimalike vaktsiinide kõrvaltoimete, sh allergiliste reaktsioonide võimalikkuse kohta, soovitakse ka näha, kuidas mõjub vaktsiin Eestis kaks doosi saanutele. Uute teadmiste ja kolleegide vaktsineerimiskogemuste lisandumisel inimeste usaldus kindlasti veelgi suureneb."
Ta viitas siiski, et vaktsineerimishuvi hooldekodudes on oodatust väiksem ning nii hooldekodude sees kui ka kõrgemal tasandil peaks mõtlema, kuidas kahtlejaid nõustada ning paremini teavitada.
"Arvestama peab ka, et osa hooldekodude töötajatest kuuluvad ise riskirühmadesse ning perearstid ja pereõed asuvad inimesi vaktsineerima kutsuma juba veebruari jooksul, neid sealjuures nõustades ja küsimustele vastates. Tööinspektsiooni hinnangu kohaselt on tööandjatel ka võimalus teatud ametikohtadel töötamise eelduseks seada vaktsineeritus teatud haiguste, sh gripi ja COVID-19 vastu."
"Ennekõike on aga oluline aidata leevendada inimeste ärevust, tõsta inimeste teadlikkust ravimiohutuse tagamise süsteemist Euroopas ja anda neile kindlus, et kuigi protsess on olnud tavapärasest kiirem, mingeid järeleandmisi vaktsiinide ohutuse või efektiivsuse osas ei tehta," lõpetas ta.
