ONLINE-INTERVJUU | Abilinnapea Klandorf: lume äravedu kõikidelt Tallinna tänavatelt oleks ebamõistlikult kulukas, see maksaks kümneid miljoneid eurosid

Delfi lugejate küsimustele vastab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, kes räägib näiteks sellest, miks tekitab lume koristamine igal aastal nii palju poleemikat ning annab hinnangu pealinna haljastuse ja autokeskuse kohta.

Aastaid ja aastaid kordub igal talvel sama probleem. Miks oma vigadest ei õpita? Milliseid muudatusi oleks valmis linn sisse viima, et sama probleem ei korduks uuesti järgmisel aastal?

Meie laiuskraadil peame paraku arvestama, et nii kaua, kui ilmataat saadab meile lund, jäävad alles ka talvised liikumistingimused. Linn ja linna lepingupartnerid töötavad ööpäevaringselt selle nimel, et tagada talihooldustööde kvaliteet. Kinnitan, et paremate liiklus- ja liikumistingimuste tagamine on linna prioriteet ja liigeldavuse kvaliteedi parandamise nimel töötavad nii linna lepingupartnerid, ametid ja linnaosavalitsused, kinnistu valdajad, ühistud kui ka arvukad tublid kojamehed. Võiksime olla kõikide tublide tööliste vastu, kes linna puhtusesse päevast päeva panustavad, natuke mõistvamad! Nad on inimesed meie seast, igale poole kahjuks minuti pealt lihtsalt ei jõua, kui on lakkamatu lumesadu.

Miks lükatakse sõiduteed puhtaks, aga lumi jääb tee äärde? Nende liiklejate jaoks, kes autot ei kasuta, muudab see aga tänavate läbimise palju keerulisemaks.

Lumi lükatakse tänavahoolduse käigus sõiduteede rentslisse ja vajadusel korraldab linn ka lume äraveo. Eilse seisuga on linnast välja veetud juba üle 32 000 kuupmeetrit lund (see on umbes 2500 veoautokoormat), sellest viimase ööpäevaga üle 5800 kuupmeetrit. Kuna lumesadu on olnud viimasel ajal tihe ja pidev, on ka lumehunnikuid palju ja nende väljavedu võtab oma aja.

Lumi veetakse ära eelkõige liikluskriitilistest kohtadest, võimalusel püütakse parendada ka jälakäijate liiklemisvõimalusi.

Lume äravedu kõikidelt Tallinna tänavatelt oleks ebamõistlikult kulukas, see maksaks kümneid miljoneid eurosid, mis suhteliselt lühikese talveajaga arvestades paraku ennast ei õigustaks.

Kas Tallinnas on mingi aeg, mis kellaks hommikul linna omandis olevad kõnniteed ja peatused peavad puhastatud olema? Millal ja kuidas toimub selle järelvalve?

Kinnistu ja sõidutee vahel asuval kõnniteel tuleb heakorratööd teha hommikul kella 7-ks, raskete ilmastikuolude korral tuleb vajadusel teha heakorratöid ka päeva jooksul. Lume- ja libedusetõrje tuleb teha 8 tunni jooksul, arvates lumesaju algusest või libeduse tekkest.

Olen märganud, et Lasnamäel on kõnniteed läbimatud, sama ka kesklinnas. Isegi kui see pole linna ülesanne neid puhastada, kas siis linn ei tee järelvalvet ja probleemsetes kohtades appi ei tule?

Aitäh märkamast ja teavitamast! Viisime linna ametite poolt kõnealustes piirkondades läbi kontrollreidid ning täielikult läbimatuid kõnniteid ei tuvastatud. Juhul kui endiselt neid märkate, siis andke palun teada täpsemalt läbimatute kõnniteede asukohad. Nimekirja saamisel kontrollime igat asukohta.

Ööpäevaringselt võib anda teada hooldamata kõnniteedest linna abitelefonile 14410, mida haldab Tallinna munitsipaalpolitsei amet. Mupol on palju erinevaid ülesandeid, kuid üks peamisi töökohustusi ongi just järelvalve teostamine eeskirjade täitmise üle.

Kõnniteed ei ole eraomandid ja peaksid kuuluma kohalike omavalistsute haldusalasse. Miks on nende hooldamine eraomanike ülesandeks tehtud?

Eestis kehtib ehitusseadustik, mis ütleb kinnistuomanike hoolduskohustuse kohta järgmist: linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik on kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel seda ülesannet ise teostada, nendele võimaldab linn ka puhastusteenust. Erakinnistu omanikel on võimalus sõlmida heakorratööde tegemiseks oma puhastusalal leping, tellides Tallinna linnalt puhastusteenust ning makstes selle eest vastavat tasu. Lepingu saab sõlmida keskkonna- ja kommunaalametiga, kui puhastatav kõnnitee asub ühistranspordiliiklusega magistraaltänava ääres. Juhul kui puhastatav kõnnitee külgneb linnaosa sisekvartaalse tänava sõiduteega, saab tellida teenuse linnaosa valitsusest. Praegu on aga vähesed erakinnistud seda teenust palunud.

Miks lükkab linn sõiduteelt lume kõnniteele, jätab siis selle koristamata ning nõuab kinnistu omanikult kõnniteelt lume koristamist?

Tegelikult lükatakse tänavahoolduse käigus lumi sõiduteede rentslisse ja vajadusel korraldab linn ka lume äraveo. Mõistan, miks inimestele võib jääda sellise puhastuse käigus mulje, justkui lükatakse kogu lumi kõnniteele. Tunnistan, et lahtist lendlevat lund võib töö käigus siiski kõnniteele ka sattuda.

Kõnniteede hoolduskohustus kinnistu- ja ehitiste omanikele tuleneb aga ehitusseadusest, mille kohaselt on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva maatüki omaniku kohustus korraldada sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristust, sealhulgas lume ja libeduse tõrjet, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Meie magalapiirkonnas puuduvad eraldi auto- ja kõnniteed, kõik liiklevad samal teel. Kelle ülesanne selliste teede hooldus on? Mis järjekorras selliseid teid puhastatakse?

Antud olukorras on kehtestatud tõenäoliselt õueala liikluskord ning teede hooldust korraldab linnaosavalitsus. Tulemus, milleni sellisel juhul jõuda soovitakse, on kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, misjärel tehakse libedusetõrje kogu teel. Lubatud lumekihi kriitiline paksus sõiduteel koheva lume korral on 8 sentimeetrit, soolalume ja lörtsi puhul 4 sentimeetrit. Tee keskmine hooldustsükli aeg on olenevalt tee seisundist 8-12 tundi.

Tulin (eile - toim) Reinu peatuses bussist maha, kuid ei jõudnud lapsevankriga üle meetri liikuda, sest lumi on koristamata. Kelle ülesanne on bussipeatuste korrashoid?

Ühistranspordipeatuste hooldamist korraldab keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel linna lepingupartner Kommunaalteenused OÜ. Viimastel päevadel ameti poolt Lasnamäel läbiviidud kontrollsõitudel ei ole hooldamata peatuseid tuvastatud, kuid kontrollime laekunud infot koheselt.

Paraku intensiivse lumesaju korral võib tõesti käsitsi lumekoristust tegevad brigaadid jõuda oma graafikujärgse ringiga poole peale, kui ringi alguses olnud bussipeatustes võib olla jõudnud lumi juba uuesti peale sadada.

Siinkohal palume kindlasti linlastel teavitada linna sellistest kriitilistest kohtadest abitelefonil 14410, sest nii saame operatiivselt info edastada ka meie lepingupartneritele ja tööde tegijatele.

Miks Tallinnas kasutatakse nii suures hulgas kloriide? Näiteks Helsingis, mis on vähemalt kolmandiku võrra suurem linn, saadakse hakkama poole väiksema kogusega. Lumesaju ajal kloriidide puistamine tekitab ainult reostust (vee- ja mürareostus), lisaks rikub see jalanõusid ja on kahjulik koerte käppadele. Kas see on nõukogude ajast jäänud traditsioon? Milline on selle teaduslikult tõestatud kasutegur? Miks ei kasutata alternatiivseid vahendeid?

Kasutatavad kloriidide kogused sõltuvad kehtivatest tee seisundinõuetest ja ilmastikutingimustest. Kloriidide kasutamine võimaldab ennetada libedust ja tagada libedusest vaba liikumiskeskkonna, mida linnakodanikud soovivad ja ootavad. Kasutegurit näitab töö tulemuslikkus ja arvestatavate alternatiivide puudumine.

Palun tooge linna ja hooldusteenust pakkuva ettevõtte vahelisest lepingust välja punkt, mis määrab lumevallide ja -vaalude teisaldamise korra. On selleks ehk 50cm valli kõrgus ja 50 cm valli laius? Kui vallid ületavad heakorra eeskirjades ettenähtud mõõte, miks neid ei teisaldata?

Lumevallide lubatud kõrgust käsitleb riiklik määrus "Tee seisundinõuded", mille kohaselt on lumevalli lubatud kõrgus, mõõdetuna teekatte pinnast, ristmikel ja ohutussaartel kuni 70 sentimeetrit. Ülejäänud tänavalõikude osas ei ole vallide kõrgust reguleeritud.

Ülekäiguradade äärde kogunenud lumevallid on tihti väga kõrged ning nende tagant ei pruugi märgata teele tulevat last või lühikest inimest. Kas lume äravedu peavad ka korraldama maa mõttelised omanikud või siin saaks aidata linn kaasa?

Üldiselt korraldab lume äraveo linn, aga kui ülekäigurada paikneb erateel, laieneb sama kohustus ka eraomanikule.

Kas jalgratas on teie meelest sobiv sõiduriist Tallinna linnatingimustes? Kui vastus on jah - siis kuidas tagate jalgratturite ohutust talvel? Kui vastus on ei - siis sooviks põhjendusi.

Jalgratas ja muud kergliiklusvahendid on kõik sobivad liikumisvahendid linnakeskkonnas ja -tingimustes, kuid talvel tuleb jalgratturitel, nagu ka teistel sõidukijuhtidel ning jalakäijatel, lähtuda tee- ja ilmastikuoludest. Kergliiklusteid hooldatakse vastavalt riiklikult kehtestatud tee seisundinõuetele.

Miks eelistab Tallinn igas otsuses autoga liiklejaid jalakäijatele, ratturitele, lapsevankriga liiklejatele, liikumisraskustega või ratastoolis inimestele? Toon mõned näited: rattaradade puudumine, olemasolevate lumest lükkamata jätmine, imekitsad kõnniteed ka pärast tänavate rekonstrueerimist (näiteks Uus-Tatari tänavale ehitati pärast tänava rekonstrueerimist 50 sentimeetri laiused kõnniteed), tänavavalgustuse postid keset ratta- või kõnniteed. Kuna jalakäija ja ratturi liikumine - eriti kesklinnas - on kordades keerukam ja ajakulukam kui autoga liiklemine, siis millal tehakse põhimõtteline muudatus ning autojuhtide mugavus ja eelistamine seatakse tagaplaanile?

Teatavasti on Tallinn legendi järgi ju linn, mis ei saa kunagi valmis. Nii on linn omamoodi elusorganism, mis areneb lakkamatult. Kindlasti on Tallinna taristus vajakajäämisi ja arenguvõimalusi ning selle parendamise nimel meie linnajuhid ja ametnikud igapäevaselt ka töötavad.

Tallinn on võtnud suuna rohepöördele, mis algab eeskätt igaühe, iga linlase mõtteviisist, kuid sellest mõttelaadist ajendatuna on linnal valminud pikaajaline arengustrateegia 2035. See määrab kindlaks linna visiooni ja strateegilised sihid, nende saavutamisse panustavad linna tegevusvaldkonnad ja olulisemad tegevussuunad järgmise 15 aasta jooksul. See on meie ehk linna organisatsiooni jaoks teekaart, millest juhindume oma edaspidistes tegevustes ja otsustes. Strateegia üheks eesmärgiks on muuhulgas, et Tallinnas saavad kõrvalise abita liikuda nii koolilapsed kui ka eakad, nii ratastooli, lapsekäru kui ka juhtkoeraga liikujad. Ka linnaregioonis on kiired ühistranspordiühendused ja inimesed kasutavad neid aina rohkem. Autoliiklust on oluliselt vähem, see saastab vähem ning on rahulik ja ummikuteta.

Kõikidele peavad olema tagatud liikumisvõimalused nii igapäevasteks toimetusteks kui ka rekreatsioonieesmärkidel. Seega, linn võttis möödunud aasta detsembris vastu põhimõttelise otsuse saada kvaliteetse linnaruumiga roheliseks maailmalinnaks. Linnavolikogu kiitis arengustrateegia heaks möödunud aasta detsembris ning see jõustus 1. jaanuarist.

Miks on linnapildis nii vähe haljastust?

Minu meelest ei ole vähe haljastust Tallinnas. Rohelus ja linnalooduse ilu on üks Tallinna võlusid. Siin on tegelikult meeldivalt palju parke ja rohealasid. Lisaks kõige kuulsamale – 85 hektaril laiuvale Kadrioru pargile - on meil arvukalt Toompea ja all-linna parke, eeslinna parke, kunagiste suvemõisate parke, iluaedu ja lausa parkmetsasid.

Eelmisel aastal oli üks suurimaid haljastusprojekte Reidi tee juures, mida rikastati uute põõsaste, püsilillede ja puudega ning avati udupurskkaevud. Selle vilju saamegi sel aastal juba nautida, mil uus taimestik avaldub oma täies ilus.