Norra kohus otsustas, et Breiviki massimõrva mälestusmärk rajatakse kohalike vastuseisust hoolimata
(29)
Grupp kohalikke elanikke kaebas mälestusmärgiprojekti kohtusse, põhjendades seda sellega, et mälestusmärk nende elukoha lähedal tooks tagasi halbu mälestusi ja raskendaks nende traumast paranemist, vahendab Yle Uutiset.
Osa hagi esitanutest osales massimõrva toimumispäeval päästetöödel ja sai sellest vapustuse.
Massimõrvar Anders Behring Breivik tappis 2011. aasta juulis kokku 77 inimest, kellest 69 Utøya saarel.
Norra riik kavatseb rajada ohvrite mälestuseks 77 pronkssambast koosneva mälestusmärgi kohta, kust väljub praam Utøya saarele.
Kohus teatas, et mõistab hagejate muret mälestusmärgi tekitatava vaimse koorma pärast, aga leidis siiski, et põhjendused mälestusmärgi rajamiseks on kaalukamad kui põhjendused selle vastu.
Mälestusmärgi vastased teatasid, et on kohtu otsusest vapustatud ja äärmiselt pettunud.
„Selle loo õppetund on see, et kui satud ilma oma süüta terrorirünnakusse või rahvuslikult ja poliitiliselt märkimisväärsesse olukorda, on tsiviilisikuna kõige parem pöörata selg ja hoolitseda oma tervise eest,” ütles mälestusmärgi vastaste juht Anne-Gry Ruud.
Norra Tööpartei noorteorganisatsioon, mille liikmeid Breivik Utøya saarel tappis, teatas aga, et kohtu otsus on kergendus ning et mälestusmärk on tähtis ellujäänutele ja ohvrite omastele.
Mälestusmärk peaks saama valmis massimõrva kümnendaks aastapäevaks, mis on tänavu 22. juulil.
