GRAAFIK | Indias toimunud äkktulv on mäestike elanikele kliimamuutuse suurim oht. Hukkunud on 28 ja kadunud 150 inimest
(16)
Päästemeeskonnad töötavad ööpäevaringselt, et päästa India põhjaosas Uttarakhandi osariigis pühapäeval aset leidnud suure tulva tagajärjel arvatavasti tunnelisse lõksu jäänud kuni 35 inimest. Nüüdseks on teada 28 inimese hukkumine ja kuni 150 on endiselt kadunud.
Peamised päästetööd on keskendunud 8,3-kilomeetrisele tunnelile, vahendab BBC News.
Tegemist on ühega kahest tunnelist, mis on seotud Tapovan Vishnugadi hüdroelektrijaamaprojektiga ja mõeldud vee transportimiseks. Teine, 3,8-kilomeetrine tunnel on mõeldud setete ärauhtumiseks.
Inimesed jäid ilmselt kahte tunnelisse lõksu, kui jäine vesi läbi oru tormas, kandes kaasa suuri kive ja mulda. See sulges tunneli sissepääsud.
Väiksemast tunnelist on päästetud 12 töölist, aga Uttarakhandi peaminister Trivendra Singh Rawat ütles, et umbes 35 inimest on endiselt peatunnelis lõksus.
Alates pühapäevast ei ole töölistega ühendust saadud ja ametnike sõnul on raske öelda, kus kohas tunnelis nad on ja kas nad on koos.
Uttarakhandi politsei teatas, et laviin toimus pühapäeval kohaliku aja järgi kell 11 ja see lõhkus tammi, mida nimetatakse Rishiganga hüdroelektri projektiks.
Politseiametnike teatel pühiti minema sild Tapovani piirkonnas, mis ühendas muu maailmaga 13 küla. Mõnedesse küladesse on õhust toidupakke visatud.
Lääne-Himaalajas asuvas Uttarakhandis on tulvad ja maalihked sagedased.
Tulva põhjus ei ole täpselt teada, aga on selge, et see sai alguse, kui suur hulk liustikupiirkonda kogunenud vett äkki liikvele läks, vahendab Yle Uutiset.
Meedia on teatanud, et liustikust murdus tükk, mille tagajärjel pääses valla veevool Alaknanda ja Dhauliganga jõgede suunas.
On ka pakutud, et kuna kõnealuses Nanda Devi mäestikupiirkonnas on viimasel ajal palju lund sadanud, võis toimuda laviin, mis omakorda põhjustas tulva.
Ekspertide sõnul on tulva kõige tõenäolisem põhjus liustikujärve äkktulv, mida inglise keeles nimetatakse glacial lake outburst flood (GLOF).
Selline äkktulv tekib, kui mägedes asuva järve kaldavall järele annab ja vesi pääseb äkki nõlvast alla voolama.
Põhjuseid võib olla mitmeid.
Selliseid nähtusi võib pidada mäestikupiirkondade elanike jaoks kliimamuutusega kaasnevaks kõige suuremaks ohuks. Kõrgelt mäestikust ootamatult alla sööstev veemass pühib teelt minema kõik, mis ette jääb. Seetõttu on mäestikuriigid asunud tähelepanelikumalt liustikujärvi uurima.
India mäestikupiirkondades on teadaolevalt sadu liustikujärvi ja uusi tekib pidevalt juurde. Pühapäeval katastroofi tekitanud veemassi olemasolust ei teatud.
2010. aastal läbi viidud uuringu järgi oli kogu Himaalaja mäestikus ligi 9000 liustikujärve. Neist 200 loeti siis ohtlikuks.
India Himachal Pradeshi osariigi teadus-, tehnika- ja keskkonnanõukogu kaardistamise tulemusena leiti 2004. aastal 156 liustikujärve ja 2014. aastal juba 779.
Himaalaja nagu suurem osa maailma teistest liustikupiirkondadest on sulamas, mistõttu tekib jääsulamisvett üha rohkem. Aastatel 1975-2000 muutusid Himaalaja liustikud madalamaks keskmiselt 22 sentimeetrit aastas, aga aastatel 2000-2016 juba keskmiselt 43 sentimeetrit aastas.
National Geographicu andmetel kaob Himaalaja liustikest vähemalt kolmandik ja halvimal juhul kaks kolmandikku. Himaalaja liustikud toodavad joogi- ja tarbevett 1,9 miljardile inimesele. Liustike kadumine tekitaks veepuuduse, mida oleks praktikas võimatu lahendada.
