Riigikogu liige Indrek Saar uuris infotunnis peaministrilt, millal ja millisel kujul valmib plaan koroonaviiruse nakatumiskõvera murdmiseks.
Kallase sõnul arutab valitsus tervisekriisi küsimust igal nädalal kaks korda ja ta märkis, et maailma praktika näitab, et piirangud mõjuvad ainult siis, kui kõik täielikult kinni panna. Kallase sõnul on piirangutel aga ka teine pool ja selleks on nähtamatud ohvrid – näiteks need, kes kaotavad töö või kellel on vaimse tervise häired. Kui piiranguid lõdvendada, lähevad nakatumise numbrid peaministri sõnul taas üles ja just sellepärast, et inimesed ei käitu vastutustundlikult.
Peaminister tõdes, et värske koroonastatistika näitab, et olukord pole sugugi hea. „Praegu me sihime seda, et saada nakatumise numbrit 500 peale. Aga me ei liigu selles suunas, et seda 500 peale saada."
Kallas tõdes, et inimeste ohutaju on uuringute järgi vähenenud. "Inimesed tegelikult ei tunne, et see oht on nii suur. Ja kui inimesed ei tunne, et see oht on suur, siis inimesed ei käitu vastutustundlikult," rääkis ta.
"Sõnum on see tegelikult kõikidele, ka ettevõtlusorganisatsioonidele ja koolidele, et selleks, et me saaksime need numbrid kontrolli alla, peavad inimesed ise rohkem kinni pidama nendest lihtsatest soovitustest, mis on antud. Ohutaju on läinud alla, inimesed on kriisist väsinud, on piirangutest väsinud ja seetõttu nad neid ei järgi. Ometi on see ainuke viis, kuidas saada olukord kontrolli alla," rääkis peaminister.
Vaktsineerimise kohta sõnas Kallas, et valitsus püüab vältida poliitiliste immunoloogide teket ja seetõttu on vaktsineerimise juhtkomisjonis oluline pidev vaktsineerimise plaani läbi arutamine ekspertide poolt. Peaminister ütles, et vaktsineerimisplaan on pidevas muutumises ja kui alguses olid plaanis esikohal eesliini töötajad, siis nüüd peetakse väga oluliseks, et koolid saaksid olla lahti ehk õpetajad ei haigestuks ja seetõttu ei läheks koolid kinni. Ta lisas, et juhtkomisjoni arvates võiksidki eesliini töötajad olla ka õpetajad ja politseinikud.
