Norra luure muretseb Venemaa uute tuumarelvade katsetamise ja baseerumise pärast Norra naabruses
(35)
Selliste relvade eesmärk võib olla raketitõrjesüsteemidest läbitungimine või tavarelvastuses allajäämise kompenseerimine, öeldakse Norra kaitseväe juhataja ja kaitseministeeriumi alluvuses oleva sõjaväeluureteenistuse Etterretningstjenesten (E-tjenesten) aastaraportis, vahendab The Barents Observer.
Mitmed uued relvad ei mahu relvastuskontrollilepingute traditsioonilistesse raamidesse.
Kuigi tuumarelvade ülemaailmset arsenali on oluliselt kahandatud, on pilt palju keerulisem kui külma sõja ajal, märgib E-tjenesten.
„Meie mure on see, et leping New START ei ole piisav, et katta uusi tehnoloogilisi arenguid,” ütles E-tjenesteni juht, viitseadmiral Nils Andreas Stensønes, kelle sõnul tuleks lepinguid uuendada.
Kaks kõige rohkem muret valmistavat Vene relvasüsteemi on Poseidon ja Burevestnik.
Poseidon on tuumajõul liikuv ja tuumalõhkepeaga allvee megadroon. Burevestnik, mille NATO tähis on SSC-X-9 Skyfall, on tuumajõul liikuv tiibrakett, millel on ülemaailmne tegevusulatus ja mille vastu raketitõrjesüsteemid ei toimi.
Kumbki süsteem ei ole veel valmis, aga katsetamine ja arendamine leiab aset Põhja-Venemaal piirkondades, mida Norra luure nimetab „Norra-lähedaseks territooriumiks”, ehk Barentsi merel, Valgel merel, Koola poolsaarel ja Novaja Zemljal.
2019. aastal toimus juba ilmselt Burevestniku plahvatus Njonoksa polügooni juures, millele järgnes kiirgustaseme tõus Severodvinski linnas. Teadete kohaselt katsetati raketti 2017. ja 2018. aastal Novaja Zemljal ja võib-olla on seda tehtud ka sel talvel.
Pole teada, kus ja kuidas toimub tuumadrooni Poseidon katsetamine, aga varem avaldatud foto näitab Venemaa Süvamereuuringute Peavalitsuse erioperatsioonide laeva Akademik Aleksandrov Poseidoniga pardal liikumas Severodvinski suunas. Tuumaallveelaevad, mis hakkavad Poseidonit kandma, Belgorod ja Habarovsk, on praegu katsetamisel ja ehitamisel Severodvinski laevatehases.
Norra luure peab sellist tuumategevust Norra naabruses märkimisväärseks ohuks.
Viitseadmiral Stensønesi sõnul on uusi relvi raske tõrjuda, sest need kas lendavad madalalt või liiguvad vee all.
Eelmisel aastal avaldas Kreml tuumaheidutuspoliitika juhtnööride dokumendi, milles antakse mõista, et kui Venemaa kipub konfliktis NATO-ga kaotajaks jääma, võidakse valida taktikaliste tuumarelvade kasutamine ehk eskaleerimine deeskaleerimiseks.
Ajaleht Izvestija nimetas pühapäeval Venemaa uusi strateegilisi relvasüsteeme, mille eesmärk on kindlustada riigi julgeolek potentsiaalsete ohtude ees. Enamik relvi on kas katsetamisel või baseeruvad põhjas. Novaja Zemlja, Valge meri ja Barentsi meri on Venemaa kõige tähtsamad nende uute relvade katsetamispiirkonnad.
Koola poolsaarel on tuumalõhkepead ladustatud ühte suurde riiklikul tasemel kompleksi ja mitmesse väiksemasse baasi tasemel kompleksi.
Nendes ladustamiskohtades on suur arv tuumalõhkepäid nii taktikalistele kui ka strateegilistele tuumarelvadele, teatab E-tjenesten.
„Need laod on adekvaatselt kindlustatud, aga tuumalõhkepeade transport rongiga ja maanteel kujutab endast intsidentide riski, mis võivad põhjustada radioaktiivsuse vabanemist,” öeldakse raportis.
Rahuajal on raporti järgi tuumalõhkepead tavaliselt positsioonidel ainult strateegilistes vägedes. „Enamik tuumarelvi on ladustatud ja viiakse võimaliku konflikti ajal kõigepealt sõjaväeüksustesse.”
