Irja Lutsar: imestan, et inimesed ikka veel sotsiaalmeediasse pidutsemisest pilte panevad

Kuigi tänasel teadusnõukoja kogunemisel konkreetsetes soovitustes valitsusele kokku ei lepitud – või vähemalt ei tutvustata neid avalikkusele –, peab teadusnõukoda viroloogiaprofessor Irja Lutsari sõnul kinni põhimõttest, et piirkondlikud piirangud ei tööta.

Teil kestis täna teadusnõukoja koosolek oodatust kauem. Mis järeldusteni jõudsite?

Eks me arutasime praeguseid näitajaid, kasvõi kuidas pelgalt nakatumiskordajasse suhtuda ja kust need nakatumised ennekõike tulevad. Pigem selles võtmes, et kuidas edasi.

Mis need kohad siis on, millega eeskätt tegeleda tuleb?

Praegune nakatumise koht on ikkagi kodu, perekond. Järgmine on selles reas töökohad – viiaksegi siis kodust tööle või tuuakse töölt koju. Muidugi – paratamatult on nüüd suurenenud ja koolikollete arv, nakatuvad nii õpilased kui õpetajad. Hea uudis on see, et ma nüüd ei taha küll ära sõnada, aga praegu hakkab silma, et väga palju ei ole juurde tulnud uusi hooldekodude koldeid. On mõned väga suured hooldekodude kolded, aga need on juba tükk aega olnud.

Seda on näha ka haigete vanuse struktuurist, et rohkem haigestuvad nooremapoolsed inimesed, viimasel nädalal on olnud vähem nakatumisi kõige suuremates riskipõlvkondades, üle 80- ja 85-aastaste inimeste seas.

Seoses õpetajate vaktsineerimisega ja juhtumite kasvuga koolides on viimasel nädalal räägitud palju uuesti koolide kaugõppele viimisest. [Teadusnõukoja liikmed - toim.] Andres Merits ja Krista Fischer on meedias päris jõuliselt öelnud, et olukord koolides ei tohiks praegu enam nii jätkuda. Teie ise olete veidi pehmemalt teemat kommenteerinud. Kuhu jõudsite täna koolide piirangute aruteluga?

Tegelikult on meil kõigil eesmärk üks – et ikkagi kooliharidus toimiks. Kuidas seda toimima panna, kas saata kõik Eesti koolid distantsõppele? Teadusnõukoda on juba varem öelnud, et ei tasu saata algklasse ega ka päris lõpuklasse [9.klass ja 12 klass - toim.]. Või siis on ka võimalust piirkondlikuks lähenemiseks. Me peame läbi rääkima, kuidas kõik osapooled näevad, et me koolides nakatumist vältida saame. Kuidas saame vältida, et nakkus koolist ei jõuaks vanemasse põlvkonda, hooldekodudesse või vanaemade-vanaisadeni.

Jõudsite te siis ka mingisuguste konkreetsete järeldusteni, otsusteni? Mida te homme valitsusele soovitama lähete?

Pigem esitamegi valitsusele selle diskussiooni. Otsuseid teeb ikkagi valitsus. Me tutvustame erinevaid kaalukohti ja argumente, et kui teha nii või naa, siis mis võib selle tulemus olla.

Haridusminister Liina Kersna ütles eile, et enne koolide sulgemist peaks pigem piirama meelelahutust. Seda põhimõtet on riik pea terve pandeemiaaja järginud. Aga kas seda on siis statistikas praegu ka näha, et meelelahutusasutustest praegu üldse tuleb mingeid nakatumisi, on seal koldeid?

Terviseamet tugineb ju ikkagi sellele, mida inimesed ütlevad. Ja inimene teab, mida praegu ei ole väga lubatud teha. Ta ei hakka seda ütlema. Ma imestan, et inimesed veel panevad üldse sotsiaalmeediasse pilte, kuidas nad üht või teist pidu korraldasid. Terviseametile nad ei ütle, kust nad selle nakkuse said – sellised pidude kolded tulevad välja ainult siis, kui nad on väga suured, nagu meil siin sügisel mõni oli. Praegu selliseid ei ole olnud. Aga teadusnõukoda on tegelikult ka pakkunud, et näiteks toitlustusasutustes inimesed registreeriksid end, siis on võimalik ka kontrollida – paraku pole see hästi käima läinud.

Mainisite enne koolidega seoses piirkondlikku lähenemist. Mis see teadusnõukoja põhimõte praegu on - kas piiranguid tuleb kehtestada üleriigiliselt või tasub uuesti kaaluda piirkondlikke meetmeid?

Tegelikult on praegu Eestis raske öelda kohta, kus koroonaviirust pole. Praegu me ei näe küll vajadust, et peaks olema karmimad piirangud kindlas maakonnas. See olukord on nii muutuv, et lokaalsed piirangud küll mingisugust väga suurt mõtet ei oma.