Põhiseaduskomisjon toetab poliitiliste nõunike huvide deklareerimist
(32)
Komisjoni esimees Toomas Kivimägi leidis, et huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse panemine ministrite poliitilistele nõunikele on praktikast tõusetunud preventiivne samm, hoidmaks ära korruptsiooni nõunike hulgas, kes saavad mõjutada olulisi poliitilisi otsuseid.
„See on esimene ja väike, ent kiire samm pikal teel, mis korruptsiooni ärahoidmiseks on tarvilik teha,“ sõnas komisjoni esimees. Kivimäe sõnul tuleks kõikides ministeeriumites käituda ühetaoliselt ja näiteks kantsleri otsusega määrata, millistele teenistujatele konkreetselt deklaratsiooni esitamise kohustus laieneb.
Muudatuse eesmärk on kaasata huvide deklaratsiooni esindajate hulka need nõunikud, kes nõustavad ministrit kuni tema volituste lõppemiseni ning kellega sõlmitakse tähtajaline tööleping.
Komisjoni aseesimeest istungil asendanud korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Eduard Odinets märkis, et poliitiliste nõunike teema on olnud viimasel ajal väga aktuaalne. Ta tõi esile, et lisaks poliitiliste nõunike huvide deklaratsiooni kohustusele on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane ühendus GRECO andnud Eestile terve rea soovitusi, mille hulgas on näiteks ka lobitöö reeglite ja ametiisikute huvide konflikti vältimise juhendi kehtestamine ning mis on seni täitmata jäetud.
Komisjonile andsid selgitusi justiitsminister Maris Lauri, justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ning siseministeeriumi personalipoliitika osakonna juhataja Aivi Sirp.
Nad selgitasid komisjonile, et ministri poliitilistel nõunikel on tihti oluline roll ja seetõttu on vajalik näha, millised on nõunike huvid. Samuti öeldi komisjonile, et julgeolekuasutuste juhtide deklaratsioonid ei ole edaspidi avalikud julgeolekukaalutlustel.
Komisjon tegi ettepaneku võtta korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu päevakord esmaspäeval, 22. veebruaril.
