Uus kaitseminister Lloyd Austin kinnitas, et USA on NATO-s tagasi ja hoiatas Venemaa eest

USA uus kaitseminister Lloyd Austin kinnitas oma esimesel kohtumisel NATO liitlastega, et president Donald Trumpi aegne pingeliste suhete periood on möödas, ja hoiatas Venemaa ohu eest.

„Minister kinnitas presidendi sõnumit, et Ühendriigid kavatsevad taaselustada meie suhted alliansiga,” teatas Pentagoni pressiesindaja John Kirby Austini sõnumi kohta NATO kaitseministrite kohtumisel, vahendab CNN.

„Minister Austin rõhutas, et NATO kõige tähtsam ülesanne on kaitsta meie elanikkondi ja territooriume, pakkudes usutavat heidutust ja tugevat sõjaväge,” lisas Kirby.

Austin läks traditsioonilistest küsimustest kaugemale ja rõhutas, et NATO peab kaitsma tarneahelaid ja tehnoloogiaid „strateegiliste konkurentide” eest, teatas Kirby. See on selge viide sellele, et on aeg muretseda rohkem Hiina ja Venemaa pärast.

Enne kohtumist avaldati ajalehes Washington Post Austini artikkel, milles rõhutatakse, et USA on täielikult tagasi NATO-t toetamas ja oma traditsioonilises rollis Euroopa kaitsmisel.

„Kaitseministeeriumi jaoks tähendab see usutava jõu väljapanemist, mis on valmis toetama diplomaatia rasket tööd. See tähendab ka lähedast koostööd meie liitlaste ja partneritega, et kindlustada meie ühiseid huve ja edendada jagatud väärtusi välismaal. Lihtsalt öeldes, me ei saa täita oma kohustusi üksi ega peaks püüdmagi,” kirjutas Austin.

Austin tegi selgeks, et ta teab, et NATO peamine rivaal, Venemaa president Vladimir Putin ei oota. „Julgustust saanud strateegiliste konkurentide nagu Hiina ja Venemaa agressiivne ja väljapressiv käitumine tugevdab meie usku kollektiivsesse julgeolekusse,” kirjutas Austin Washington Postis.

„On väga ilmne, et Venemaa on oht kõigile NATO liitlastele, sealhulgas Ühendriikidele. Venemaa õõnestab läbipaistvust ja etteennustatavust. Nad kasutavad oma eesmärkide saavutamiseks sõjalist jõudu. Nad toetavad käsilasorganisatsioone ning külvavad kaost ja kahtlusi ning õõnestavad reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda,” ütles CNN-ile NATO kohtumiseks ettevalmistuste tegemises osalenud USA riigikaitseametnik. „Niisiis, see administratsioon on juba selgeks teinud, et me teeme Venemaaga tööd, et edendada meie oma huve, võttes nad vastutusele nende hoolimatu ja agressiivse tegevuse eest. Ja me ootame võimalust arutada seda sel nädalal oma liitlastega.”

Murede nimekirja tipus on jätkuvalt Venemaa küberrünnakud.

Muret tekitavad ka Venemaa avalikud sõjalised sammud. Moskva aktiviseerib sõjategevust Kirde-Süürias, kus USA-l on endiselt 900 sõdurit. Kardetakse, et Venemaa ei pruugi kinni pidada kokkulepitud protseduuridest USA piirkondadest eemale hoidmiseks, teatasid mitmed riigikaitseametnikud CNN-ile.

USA ja Venemaa võitlevad ka positsiooni ja kohaloleku pärast ressurssiderikkas Arktikas. Selle kuu lõpus hakkavad Norrast patrulllendudel käima USA pommitajad B-1. Vene uudisteagentuur TASS teatas, et varem sel kuul lendasid üle Barentsi, Grööni ja Norra mere rahvusvaheliste vete Vene pommitajad Tu-160.

NATO on teatanud ka mitmetest kohtumistest Vene lennukitega õhus. 10. veebruaril saatsid Musta mere kohal Vene pommitajaid Tu-22M3 ja hävitajaid Rumeeniast, Bulgaariast ja Türgist õhku tõusnud NATO hävitajad. Vene lennukitel olid välja lülitatud transpondrid ning nad ei teinud teatavaks oma asukohta, kõrgust ega lennuplaani.