Sajad Eesti ja maailma teadlased kutsuvad energiaks puidu põletamist piirama
(210)
Teadlased märkisid, et kuigi puidu põletamine on praegu kõige levinum taastuvenergeetika vorm, on biomassi kasutamisel ilmnenud ulatuslikud negatiivsed kaasmõjud elurikkusele ja kliimaeesmärkide elluviimisele.
Lähiajal on Euroopa Liidus plaanis vaadata üle taastuvenergia direktiiv, mis hõlmab metsast pärit puidu käsitlemist ja säästlikkuse kriteeriumide täpsustamist. Eesti teadlased viitasid Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse värskele aruandele, mis ütleb, et paljude kliima ja elurikkuse jaoks ohtlike stsenaariumide teostumist ei ole võimalik kehtivate regulatsioonidega ära hoida. „Kehtivaid kriteeriume muutmata suureneb korraga nii kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine kui ka surve metsa ökosüsteemidele," osutasid nad.
„Metsapuidu tööstusliku põletamise soodustamine nii riiklike kui ka rahvusvaheliste toetuste, subsiidiumide ja süsinikukaubanduse reeglitega tuleb lõpetada,” ütlesid teadlased. „Eesti riik ja selle loodusvarasid haldavad riigiasutused peavad kaitsma elurikkust ja majandama säästlikult, pidades silmas EL-i ning rahvusvahelisi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke.”
„Minevikus on tehtud metsade ja kliima seoste poliitilisel käsitlemisel olulisi vigu, mille parandamine on möödapääsmatu,” leidsid nad. „Puidu põletamist soosivate regulatsioonide ümbervaatamine uute teadmiste valguses on kaalukas samm, mille astumine annaks kinnitust otsustajate tõsimeelsest pühendumisest kliima- ja elurikkuse eesmärkidele. Teadlastena hindaksime selliste keeruliste küsimuste sisulise lahendamise püüdlusi kõrgelt.”
Kirja pani kokku metsateadlane Raul Rosenvald, kellele lisaks kirjutasid alla näiteks ökoloog Asko Lõhmus, taimeökoloogia ja -ökofüsioloogia professor Lea Hallik, taksonoom ja akadeemik Urmas Kõljalg, ökoloog Virve Sõber, hariduspsühholoog Grete Arro, ökofüsioloog ja akadeemik Ülo Niinemets, ökoloogid Aveliina Helm ja Tsipe Aavik, bioloog Urmas Tartes jt.
Üle 500 teadlase
Lisaks Eesti teadlastele saatis möödunud nädalal üle 500 teadlase üle maailma kirja Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, Euroopa Ülemkogu eesistujale Charles Michelile, USA presidendile Joe Bidenile, Jaapani peaministrile Yoshihide Sugale ja Lõuna-Korea presidendile Moon Jae-inile. Ka nemad kutsusid kliimaneutraalsuse saavutamise ja elurikkuse taastamise nimel loobuma puidu põletamisest.
„Nagu arvukad uuringud on näidanud, suurendab puidu põletamine [kliima] soojenemist aastakümneteks kuni sajanditeks. See juhtub isegi siis, kui puit asendab kivisöe, nafta ja maagaasi,” rõhutasid teadlased, kelle seas oli endine valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) eesistuja Jean-Pascal van Ypersele. „Nende kahjude vältimiseks peavad valitsused lõpetama toetuste maksmise ja muud ergutusmeetmed, mis kehtivad praegu puidu põletamisele, olgu nende enda metsadest või mujalt. Euroopa Liit peab lõpetama oma energiastandardites ja emissioonidega kauplemise süsteemis biomassi põletamise süsinikuneutraalsena käsitlemise.”
Teadlased märkisid, et puidu põletamise lõpetamine aitaks võidelda nii kliimamuutuse kui ka elurikkuse kriisiga. Nad nentisid, et aastakümneid on paberi- ja puidutoodete valmistajad tootnud oma põhitegevuse jääkidest elektrit ja soojust. „See kasutus ei vii suurema metsaraieni. Aga viimastel aastatel on toimunud ekslik nihe raiuda maha terveid puid ja suunata suurtes kogustes puupalke bioenergiasse, paisates õhku süsinikku, mis oleks muidu jäänud lukustatuna metsadesse.”
Puud talletavad süsinikku: ligi pool kuiva puu kaalust on süsinik. Puidu põletamisest paiskub õhku rohkem süsihappegaasi kui fossiilkütustest.
„Lisaraie tulemus on esialgne suur süsinikuemissiooni kasv, tekitades „süsinikuvõla”, mis ajapikku suureneb, kui bioenergias kasutamiseks võetakse maha üha rohkem puid. Uute puude kasvatamine ja fossiilkütuste väljatõrjumine võib lõpuks selle süsinikuvõla tagasi maksta, aga puude tagasikasvamine võtab aega, mida maailmal kliimakriisi lahendamiseks ei ole,” kirjutasid teadlased pöördumises.
Peale teadlaste on üle 40 000 eurooplase allkirjastanud petitsiooni, mis kutsub samuti biomassi põletamisest loobuma. Petitsioonis märgitakse, et üle poole Euroopa energiast, mida nimetatakse taastuvaks, tuleb biomassi põletamisest. „See tähendab, et puitu ja taimi põletatakse kliimategevuse nime all, kuigi võrreldes fosiilkütustega see tegevus suurendab emissiooni.” Pöördumine saadeti Euroopa Komisjonile 9. veebruaril lõppenud avaliku konsultatsiooni raames, sest komisjon vaatab üle EL-i taastuvenergia direktiivi.
Seetõttu kaalub EL, kas vaadata üle direktiivi punktid, mis puudutavad säästlikku puidukasutust taastuvenergeetikas. Äripäev kirjutas möödunud nädalal, et Eesti seisab puidukasutust puudutavate punktide avamisele vastu, olgugi et peaminister Kaja Kallas on puidupõletuse toetamist kritiseerinud. Eelmise valitsuse koosseisus tuli majandusminister Taavi Aas välja eelnõuga, millega makstakse toetust Eesti Energia põlevkivielektrijaamades puidu põletamise eest, kuid Kaja Kallas on valitsusjuhina öelnud, et tema seda plaani ei toeta.
