Trump naaseb suurüritusel avalikkuse ette, külvates erakonnakaaslaste seas segadust

USA endine president Donald Trump püüab naasta poliitilisse rambivalgusse, esinedes konservatiivide iga-aastasel suurüritusel CPAC. Oma kõnes tõotab ta anda esimest korda pärast Valgest Majast lahkumist aimu oma tulevikuplaanide kohta.

Trump kavatseb pidada kõne 28. veebruaril Floridas Orlandos toimuval konservatiivsete poliitkomiteede konverentsil (CPAC), vahendab Reuters.

„Ta räägib vabariikliku partei ja konservatiivse liikumise tulevikust,“ ütles Trumpile lähedane allikas. „Võite ka oodata, et ta võtab ette president Joe Bideni hävitusliku amnestia- ja piiripoliitika.“

Trumpi nelja-aastane ametiaeg lõppes jaanuari lõpus vahetult pärast seda, kui USA Esindajatekoda toetas teist korda tema ametist tagandamist, sedapuhku seoses Trumpi toetajate 6. jaanuari rünnakuga USA Kapitooliumile, kuhu seadusandjad olid kogunenud kinnitama 3. novembri valimiste tulemust.

Trump oli mässu ajaks juba kaks kuud alusetult väitnud, et tema kaotuse põhjuseks oli ulatuslik valimispettus.

USA Senat otsustas pärast Trumpi ametist lahkumist endise presidendi põhiseadusevastase kuriteo süüdistusest vabastada. Tagandamise poolt hääletas 57 ja vastu 43 senaatorit, ent süüdimõistmiseks oleks vaja olnud vähemalt kahe kolmandiku seadusandjate toetust.

Trump on väljendanud rahulolematust 17 vabariiklasega Esindajatekojas ja Senatis, kes hääletasid tema süüdistamise või süüdimõistmise poolt, ja teisipäeval suunas ta oma retoorilise tule senati vähemusjuhi Mitch McConnelli vastu, kes on riigi kõrgeim valitud vabariiklane.

Vabariiklased kaotasid mullustel valimistel nii presidendikoha kui ka kontrolli Senati üle, sundides erakonda alustama sisekaemust, vaagimaks, kuidas teha parem tulemus 2022. aasta vahevalimistel.

Trumpi ja McConnelli teed läksid lahku novembrikuu valimistele järgnenud nädalatel, kui Trump vihastas, et Senati toonane juht tunnistas detsembri keskel erinevalt temast Bideni valimisvõitu. Teadaolevalt ei ole nad sellest ajast saadik üksteisega rääkinud.

Trump nimetas McConnellit sel nädalal „kibestunuks, pahuraks ja naeratamatuks poliitiliseks paberimäärijaks“ ning hoiatas, et kui vabariiklasest senaatorid jätkavad tema toetamist, „nad valimisi enam ei võida“.

Trumpi ja McConnelli tüli sai jõudu juurde, kui viimane pärast endise presidendi õigeksmõistmist teatas, et Trump oli Kapitooliumi ründamise eest sellegipoolest "praktiliselt ja moraalselt vastutav".

Trumpi esinemine aasta olulisemal konservatiivide üritusel külvab aga vabariiklaste seas segadust, sest üritusel peavad kõne ka mitu võimalikku 2024. aasta valimiste presidendikandidaati, sh Trumpi endine välisminister Mike Pompeo ja Lõuna-Dakota kuberner Kristi Noem. Küll aga ei leia osalejate seast endist asepresident Mike Pence´i ega Trumpi ÜRO suursaadikut Nikki Haleyt. Viimane teatas sel nädalal, et pürgib 2024. aastal vabariiklaste presidendikandidaadiks.