Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud Alutaguse piirkonnas lendoravale sobilike metsade osakaal kolmandiku võrra. Praeguseks on Virumaa ja Põhja-Jõgevamaa metsadesse alles jäänud umbes 200-250 lendoravat. See väikene asurkond on omakorda jagunenud kuueks-seitsmeks üksteisest eraldatud grupiks, mistõttu on liigi püsimine endiselt suures ohus.
Viimasel kahel aastal on lendorava asustatud elupaikade arv jõudnud üle 70. „See on väike leevendus sellele, kui mõned aastad tagasi prognoositi, et aastaks 2020 on liik Eestis juba välja surnud. Õnneks nii ei ole läinud,” ütles lendoravaekspert ja zooloog Uudo Timm kava tutvustusel.
Keskkonnaamet soovib täiendavaid püsielupaiku moodustada eelkõige selliste lendorava leiukohtade kaitseks, mis ei asu kaitstavatel aladel. Samuti soovitakse kaitsta lähestikku asuvate elupaikade vahele jäävaid lendoravate liikumisteid, et seal ei tehtaks lageraieid.
Kokku plaanib keskkonnaamet moodustada 12 uut püsielupaika ja muuta kümne olemasoleva püsielupaiga välispiiri või tsoneeringut. Lisaks on plaanis muuta lendorava püsielupaikade piiranguvööndi kaitsekorda. Muudatusi plaanitakse Ida-Virumaal Alutaguse ja Lüganuse vallas, Lääne-Virumaal Vinni vallas ning Jõgeva maakonnas Mustvee vallas.
Uute ja olemasolevate püsielupaikade laiendused hõlmavad 1799 hektarit. Eramaadel on kavas suurendada sihtkaitsevööndite pindala 296 hektari võrra ja piiranguvööndite pindala umbes 372 hektari võrra.
Et lendorav saaks Eestis säilida, oleks tarvis üle tuhande suguküpse looma ning sidusat asurkonda. Olemasolevatest ja kavandatavatest laiendamisettepanekutest võib selleks piisata, usub keskkonnaamet. Samas pole lahendatud kõik elupaikade sidususe kitsaskohad.
Ettepaneku järgi on kavas piiranguvööndites loobuda uuendusraietest ja majandada metsa püsimetsana, et säiliksid suuremad ja liigi jaoks ökoloogiliselt toimivad metsamassiivid. Eramaaomanikud saaksid sellise kaitsekorraga jätkata metsa majandamist püsimetsana, näiteks valikraietega, või müüa maa riigile.
Riik on teinud ka arvutused, et kui maad tuleks ära osta kõigilt 140 omanikult, läheks see maksma suurusjärgus kahe-kolme miljoni euro vahel, ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.
