Koronavilkku võeti Soomes kasutusele pool aastat tagasi ja seni on seda alla laaditud 2,3 miljonit korda. Rakenduse eesmärk on kiirendada viirusega kokkupuutunuteni jõudmist ja nakatumisahela katkestamist.
Tampere ülikooli keskhaigla nakkushaiguste üksuse jälitajaarst Ville Kaila on osalenud Koronavilkku eksperttöögrupis. Kaila sõnul tunnistati töögrupis algusest peale, et Koronavilkku ei ole nakkuse jälitamise rakendus. See ei saa seda olla, sest ei anna mingit sellist informatsiooni, mida saaks nakkuse jälitamisel kasutada.
„Me ei saa kuidagi kindlaks teha, millisest olukorrast signaal on tulnud. Näiteks võib olla, et spordiklubis on olnud kõrvuti lukustatavates kappides kaks mobiiltelefoni. See ütleb ainult, et kaks mobiiltelefoni on olnud teineteise lähedal ja ühesse neist on sisestatud kood,” ütles Kaila.
Pirkanmaa ravipiirkonnas on Kaila sõnul olnud alates oktoobrist seitse juhtumit, kui testima on tulnud pärast Koronavilkku märguannet inimene, kes muidu ei oleks tulnud, sest sümptomid on olnud nii kerged.
„See on ainus fakt, mida teatakse, et nende seitsme inimese käitumist on Koronavilkku Pirkanmaal mõjutanud,” ütles Kaila.
Seda näiteks ei teata, kui palju tuhandetest negatiivse testitulemuse saanud inimestest on läinud testima tänu Koronavilkkule.
Kanta-Häme ravipiirkonnas on samasuguseid juhtumeid olnud üks, ütles nakkushaiguste eest vastutav arst Janne Mikkola.
Mikkola sõnul on Koronavilkkust saadav abi jälitustöös olnud väike, sest rakendus ei anna viirusega kokkupuutumise aega ega kohta. Märguandeid tuleb palju ja paljud olukorrad on raskesti hinnatavad ehk tööd tuleb palju juurde.
„Praeguste juhiste järgi satutakse tihti ebamugavasse olukorda, sest ametlikku karantiiniotsust ei saa teha palja rakenduse märguande põhjal, eneseisolatsiooni eest ei saa hüvitist ja kõik ei saa kaugtööd teha,” ütles Mikkola.
Kymenlaakso sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkuja nakkushaiguste peaarsti Risto Pietikäineni sõnul ei ole Koronavilkkust mingit kasu.
„Koronavilkkust võiks olla kasu, kui sellest saadav informatsioon oleks täpsem, aga Soome erakordselt ranged andmekaitsereeglid takistavad seda. Mõnedes teistes riikides võib see toimida paremini kui meil,” ütles Pietikäinen.
Pietikäineni sõnul raiskab praegune rakenduse märguannete kontrollimine aega, mida saaks kasutada tegelikuks jälitustööks. Pietikäinen oleks valmis soovitama rakenduse kasutamise lõpetamist üleriiklikult või vähemalt nii, et seda kasutaksid soovi korral need osapooled, kes tunnevad, et neil on sellest kasu.
„Ise olen ma Koronavilkku oma eratelefonist kustutanud,” teatas Pietikäinen.
Yle küsis Koronavilkku kasu või kahju kohta ka Kesk-Pohjanmaa, Lõuna-Savo ja Päris-Soome tervishoiuametnikelt. Vastused võib Yle teatel kokku võtta nii, et rakendusest ei ole sündinud kahju ega ka mingit kasu.
